Philippus II
Marcus Julius Severus Philippus, tuntud ka kui Philippus noorem (237–249 pKr), oli Rooma keisri Philippus I-se kaaskeiser aastatel 247–249.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Philippus II sündis aastal 237. Tema isa oli Philippus I ja ema Maria Otacillia Severa.[1]
244. aastal, peale Philippus I troonile tõusmist, kuulutati Philippus II Caesar-iks, ta oli siis vaid 7-aastane. 247. aastal sai ta konsuliks ja lõpuks oma isa kaaskeisriks.[2]
249. aastal kuulutasid Illüüria leegionid keisriks Deciuse ja Philippus I marssis talle armeega vastu. Kohtuti Verona lahingus, kus Philippus I hukkus. Ajaloolased on arvanud, et lahingus hukkus ka Philippus II, kuid tänapäeval usutakse rohkem, et oma isa surmast kuuldes oli ta Roomas. Seal olevat pretoriaani valvurid ta tapnud, Philippus oli surres 12-aastane.[2]
Tagajärjed[muuda | muuda lähteteksti]
Pärast Philippus I ja II hukku sai keisriks Decius ning määras nooremkeisriteks oma pojad Herenniuse ja Hostilianuse.[3]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Philip II (Roman emperor)" (inglise). Vaadatud 16.10.2022.
- ↑ 2,0 2,1 "The tragic boy emperor, Philip II" (inglise). Vaadatud 16.10.2022.
- ↑ "Trajan Decius (249-251 A.D.) and Usurpers During His Reign" (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 19.08.2022. Vaadatud 16.10.2022.