Põlvnemine (õiguslik)
Põlvnemine kui perekonnaõiguslik õigussuhe tähendab ühe isiku pärinemist kellestki. Põlvnemine võib olla nii bioloogiline kui ka juriidiline.[1] Põlvnemist ning põlvnemisest tulenevaid suhteid reguleerib perekonnaõigus. Põlvnemine tehakse kindlaks seaduses sätestatud korras.[2]
Bioloogiline põlvnemine[muuda | muuda lähteteksti]
Bioloogiline põlvnemine on aluseks isikute vahel olevale seadusjärgsele õigussuhtele. Isikuid saab õiguslikus mõttes lugeda sugulasteks siis, kui nendevaheline põlvnemissuhe on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras.[2] Bioloogilise põlvnemise puhul tekivad vastastikused õigused ning kohustused juhul, kui põlvnemine on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras.[3]
Riigikohus on kinnitanud seisukohta, et põlvnemine on seotud ka lapse õigusega teada tema päritolu. Iga lapse huvides on teada, kes on tema vanem ning see, et lapsel oleks olemas mõlemad vanemad, kes last kasvatavad ning lapse eest hoolitsevad.[4] Seejuures peab kohus põlvnemise asjas oma siseveendumuse kohaselt tegema lapse bioloogilise vanema kindlaks.[5]
Juriidiline põlvnemine[muuda | muuda lähteteksti]
Juriidiliseks põlvnemiseks võib pidada seadusjärgse õigussuhte tekkimist, mis on tekkinud lapsendamise kaudu. Lapsendamise kaudu on võimalik luua vastastikusi õigusi ja kohustusi isikute vahel ilma bioloogilise põlvnemiseta.[6] Lapsendamine toimub abikaasade ühise lapsendamise või teise abikaasa lapse lapsendamise teel.
Abikaasade ühise lapse õigusliku staatust tuleb eristada lapsendaja lapse õiguslikust staatusest.[7] Ühise lapsendamise teel kuulub lapse hooldamise õigus abikaasadele või lapse vanemale või lapsendajale ühiselt ning teistel juhtudel ainuisikuliselt lapsendajale.[8]
Põlvnemise kindlaks tegemine[muuda | muuda lähteteksti]
Isaduse eeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Põlvnemise kindlaks tegemist reguleerib perekonnaseadus. Põlvnemise puhul õiguslikus tähenduses on isiku vanemateks isikud, kes vastavad seaduses sätestatud definitsioonile.[9] Seadusest tulenevalt on lapse emaks naine, kes on lapse sünnitanud ning lapse isaks mees, kes on lapse eostanud.[10] Lapse põlvnemist isast on võimalik kindlaks teha isaduse eelduse abil. Seaduse järgi loetakse mees lapse eostanuks automaatselt, kui mees oli lapse sünni ajal lapse emaga abielus.[11] Seda on võimalik perekonnaseaduse kohaselt välistada, kui tegelikkuses ei ole mees last eostanud ning abikaasad on esitanud selle kohta perekonnaseisuasutusele ühiselt avalduse või teine mees võtab isaduse omaks.[12] Lisaks kehtib isaduse eeldus ka abielu lõppemisest kolmesaja päeva jooksul sündinud lapsele.[13]
Isaduse omaksvõtt ja isaduse tuvastamine kohtus[muuda | muuda lähteteksti]
Põlvnemist on võimalik kindlaks teha ka isaduse omaksvõtu abil, mille puhul peab olemas olema ka ema nõusolek.[14] Lapse ema nõusolek peab olema tehtud ilma tingimusteta ning isikuliselt. Samuti ei tohi see olla piiratud mõne tähtajaga.[15]
Lisaks on võimalik isadust tuvastada kohtulikult.[16] Isaduse kohtulikult tuvastamine on võimalik juhul, kui isaduse eeldust ega isaduse omaksvõttu ei rakendata.[17] Kohtulikult isaduse tuvastamisel lähtutakse asjaoludest, mis annavad eelduse oletada, et laps põlvneb hagi esitanud mehest. Kusjuures eostamisajaks loetakse periood, mis jääb 300–181 päeva sisse enne lapse sündi, mistõttu arvestatakse hindamisel sellesse ajaperioodi jäänud asjaolusid.
Isadust on võimalik vaidlustada ka kohtus.[18] Isadust on võimalik kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul alates sellest, millal on õigustatud isik selle aluseks olevatest asjaoludes teadasaanud.[19] Isaduse vaidlustamise puhul on kohtupraktikas leitud, et mehe isadust ei saa enne tuvastada, kui on kindlaks tehtud, et laps ei põlvne just sellest mehest, kes on lapse isana ka rahvastikuregistrisse kantud. Seetõttu peab kohus esmalt lahendama isaduse vaidlustamise nõude[20]
Põlvnemissuhte seos rahvastikuregistriga[muuda | muuda lähteteksti]
Põlvnemisega seotud perekonnaseisuandmed kantakse rahvastikuregistrisse. Selliselt registreeritakse Eesti registrisse laps, kui laps on sündinud Eestis, lapse vanem elab Eestis või lapse vanemad on Eesti kodanikud.[21]
Kohtupraktika kohaselt puudub põlvnemisel kui perekonnaõiguslikul õigussuhtel otsene seos rahvastikuregistriga. Seetõttu ei teki ega lõpe õigussuhe rahvastikuregistrisse kande tegemisega. Rahvastikuregistri kanne omab üksnes tõendusliku tähendust ning ebaõige kanne võib anda õigustatud isikule õiguse paluda kande parandamist. Õigustatud isikuks võib olla näiteks lapse bioloogiline vanem.[22]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Perekonnaseadus – RT 22.12.2021, 15.
- ↑ 2,0 2,1 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus 12.01.2022, 2-19-1719/87, p 11.
- ↑ Perekonnaseadus – RT 22.12.2021, 15, § 82.
- ↑ Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus 06.11.2013, 3-2-1-119-13.
- ↑ Samas, p 17.
- ↑ Perekonnaseadus – RT 22.12.2021, 15, § 161 lg 1.
- ↑ Perekonnaseadus – RT 22.12.2021, 15, § 161 lg 2.
- ↑ Perekonnaseadus – RT 22.12.2021, 15, § 161 lg 3.
- ↑ Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus 12.01.2022, 2-19-1719/87, p 13.
- ↑ Perekonnaseadus – RT 22.12.2021, 15, § 83 ja § 84.
- ↑ Perekonnaseadus – RT 22.12.2021, 15, § 84 lg 1 p 1.
- ↑ Perekonnaseadus – RT 22.12.2021, 15, § 85.
- ↑ Perekonnaseadus – RT 22.12.2021, 15, § 86 lg 1.
- ↑ Perekonnaseadus – RT 22.12.2021, 15, § 87 ja § 89.
- ↑ Perekonnaseadus – RT 22.12.2021, 15, § 89 lg 3.
- ↑ Perekonnaseadus – RT 22.12.2021, 15, § 84 lg 1 p 2 ja § 94 lg 1.
- ↑ Perekonnaseadus – RT 22.12.2021, 15, § 94 lg 1.
- ↑ Perekonnaseadus – RT 22.12.2021, 15, § 84 lg 1 p 3 ja § 91.
- ↑ Perekonnaseadus – RT 22.12.2021, 15, § 93 lg 1.
- ↑ Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus 24.10.2012, 3-2-1-111-12.
- ↑ "Sünni registreerimine, Siseministeerium". siseministeerium.ee. Vaadatud 19.03.2022.
- ↑ Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus 12.01.2022 2-19-1719/87, p-d 14 ja 15.