Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskus

Allikas: Vikipeedia

Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskus on Pärnu linna hallatav organisatsioon, mis osutab sotsiaalhoolekandeteenust. Lastele on loodud peresarnased elamistingimused, et nad kasvaksid turvalises keskkonnas ja täiskasvanu elluminek oleks võimetekohaselt ette valmistatud. Tugikeskuse eesmärk on suurendada ja säilitada noorte toimetulekuvõimet.[1]

Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskus ehk endine Pärnu Lasteküla asub aadressil Oja 97, Pärnu. Seal paiknevatesse peremajadesse koliti 1. jaanuaril 2011. Kuni 2017. aasta augustini nimetati tugikeskust Pärnu Lastekülaks. 2017. aasta septembris sai asutuse uueks nimeks Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskus.[1]

Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskuse majad ja struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Tugikeskuses on kokku kuus peremaja ja tegelusmaja. Iga peremaja pakub kodu kaheksale lapsele. Tegelusmaja on koht, kus peredel on võimalus pidada ühisüritusi, samuti toimuvad seal koosolekud ja võõrustatakse külalisi. Majas on kontoriruumid, kaminatuba, jõusaal ja saun.[1]

Tegelusmajas tegutsevad juhataja, juhataja asetäitja, tugiisikud ja lapsehoidjad, samuti sekretär-personalitöötaja, nõustaja – projektide koordinaator ning remonditööline. Majades 2 ja 7 pakutakse asenduskodu- ja turvakoduteenust. Majades 5 ja 6 on erihoolekande- ja lapsehoiuteenus. Majades 3 ja 4 tegutsevad perekodud. Kõikides majades töötavad sotsiaalpedagoogid, tegevusjuhendaja, kasvatusala töötajad, perevanemad ja asendusperevanemad.[1]

Teenused[muuda | muuda lähteteksti]

Põhimääruse järgi pakub Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskus oma eesmärkide täitmiseks järgmisi teenuseid:[2]

  • asenduskoduteenus,
  • tugiteenused erivajadustega lastele,
  • erihoolekandeteenus (kuni 26-aastastele isikutele),
  • rehabilitatsiooniteenus,
  • sotsiaalnõustamine.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1826 loodi Pärnus vaesteühing Armenverren. Selle ülesanne oli hoolt kanda nende inimeste eest, kes kannatasid puuduste käes. Ühingu sissetulekud tulid kaupmeeste annetustest ja jõukamatelt linnaelanikelt, samuti koguti liikmemaksu, müüdi käsitööd ja tehti korjandusi.[1]

16. oktoobril 1838 avas uksed lastekodu. Selle patroon oli suurvürst Aleksander, kelle järgi kandis lastekodu kuni 1917. aastani nime Aleksander Weisenhaus. Alguses oli ruumi vaid 19 lapsele, 1847. aastal ruume laiendati ja loodi lastepäevakodu. Päevakodu eesmärk oli päevasel ajal pakkuda lastele lõunat ja hoida neid eemal hulkumisest. 1890. aastal valmis Suure-Jõe tänaval hoone, kus lastekodu ja lastepäevakodu koos tegutsesid. 1920. aastal koliti sealt ümber Räämale, Suure-Jõe tänaval hakkas tegutsema linna algkool ja hiljem tööstuskool.[1]

1926. aastal andis Töö- ja Hoolekandeministeerium välja põhikirja, milles määrati, mida saab noor kaasa lastekodust lahkumisel. Noortele anti kaasa riideid, näiteks sai igaüks kaasa kaks ülikonda (üks neist korras ja teine uus), sooja jope, mütsi ja paari korralikke saapaid, samuti anti kolm komplekti ihu- ja voodipesu.[1]

20. detsembril 1928 avaldati uus lastekodu kodukord, varjupaik nimetati ümber Pärnu linna lastekoduks. Lastekodu hakkas haldama Pärnu linn ja kodu pakuti 80 noorele. Uue kodukorra järgi said kasvandikud nüüd kaasa rohkem kui varem, lisaks riietele anti veel käte- ja taskurätikud, vooditekk, tööülikond ja kohver.[1]

1929.–1930. aastal valmis lastekodu juurdeehitis, ruumid said keskkütte ja vesivarustuse. 1930. aastal, kui valmis lastekodu juurdeehitis, elas seal 52 kasvandikku. Lapsed võeti vastu vanemate avalduse alusel – see aitas säilitada kontakte vanemate või sugulastega. Peamine põhjus, miks lapsed lastekoju viidi, oli vaesus.[1]

Teise maailmasõja ajal ja järgnevatel aastatel tuli lastekodusse palju uus kasvandikke. 1958. aastaks oli lapsi kokku 84. 1977. aastaks oli lastekodus kasvandikke juba 144.[1]

1. juulil 1987 paigutati lastekodu kasvandikud eri lastekodudesse, põhjuseks oli Rääma tänava hoonete sobimatus. Aastatel 1990–2010 oli Pärnu lastekodu endises Pärnu eriinternaatkooli poiste ühiselamus. 1990. aastaks laste arv vähenes 66-le.[1]

2. veebruaril 2010 pandi Pärnu Lastekülale nurgakivi, septembris koliti ümber ja 17. novembril avati Oja 97 asenduskodu peremajad. Alates 2011. aastast on Pärnu Lasteküla Pärnu linna hallatav asutus.[1]

1. veebruaril 2015 hakati pakkuma lisaks lapsehoiu- ja tugiisikuteenust raske ning sügava puudega noortele. Alates 2017. aasta maikuust hakkas pakkuma lasteküla ka erihoolekandeteenuseid. 2017. aasta sügisel nimetati Pärnu Lasteküla ümber Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskuseks. 1. jaanuaril 2018 alustas tugikeskus turvakoduteenuse pakkumist.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]