Pärimisregister
Pärimisregister on riiklik elektrooniline andmekogu, mille eesmärk on aidata kaasa pärimismenetluse korrektsele läbiviimisele ning pärija ja pärandaja õiguste kaitse tagamisele, võimaldada dokumentide ja andmete elektroonilist säilimist, edastamist ning avalikkuse informeerimist. Pärimisregistrit peab Notarite Koda. Pärimisregistri vastutav töötleja on Justiitsministeerium ning volitatud töötlejad on notarid, erikutsega konsulaarametnikud ja kohtud.[1]
Pärimisregistri sisu[muuda | muuda lähteteksti]
Pärimisregistrisse kantakse andmed testamentide, pärimislepingute, pärandvara hoiumeetmete, pärimismenetluste, pärimistunnistuste ja pärandvara ühisusest osa võõrandamise kohta. Pärimisregistris testamendi registreerimine ei muuda vormilt kodust testamenti notariaalseks ega seega pikenda koduse testamendi kehtivusaega.
Pärimisregistrist saab järgmist infot:
- kas inimene on teinud testamendi (sh koduse testamendi, kui sellest on pärimisregistrile teada antud) või pärimislepingu;
- kas pärandvara suhtes on rakendatud hoiumeetmeid;
- kas on algatatud pärimismenetlus;
- kas on tõestatud pärimistunnistus;
- kas on tõestatud pärandvara ühisusest osa võõrandamise tehinguid.[2]
Teabe saamise kord[muuda | muuda lähteteksti]
Pärimisregistri andmetega võib igaüks tutvuda pärast seda, kui pärandaja surm on tõendatud. Abikaasade vastastikuse testamendi kohta antakse teavet pärast ühe abikaasa surma. Pärimisregistri andmetega on võimalik tutvuda notaribüroos või vastava veebilehe[3] kaudu. Pärimisregistri andmetega tutvumise eest notaribüroos tasutakse notari tasu[4], veebilehel andmetega tutvumine on tasuta.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Eesti Vabariigi pärimisseadus (PärS) § 176 lg-d 2-22. – RT I, 10.03.2016, 16
- ↑ Pärimisregister – Justiitsministeeriumi koduleht
- ↑ "Riigiportaal eesti.ee". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. mai 2018. Vaadatud 10. mail 2018.
- ↑ PärS § 179