Novaja Zemlja efekt

Allikas: Vikipeedia
Novaja Zemlja efekt: miraaži moonutatud kujutis

Novaja Zemlja efekt on polaarmiraaž, mida põhjustab päikesevalguse suur murdumine atmosfääriliste termokliinide vahel. Novaja Zemlja efekt jätab mulje, et päike tõuseb varem kui see tegelikult (astronoomiliselt) peaks toimuma ning sõltuvalt ilmastikutingimustest näitab efekt päikest kas joone või nelinurgana (vahel kutsutakse seda "nelinurkseks päikeseks"), mis koosneb lamedatest liivakella kujudest. Miraaži tekkimiseks on tarvis, et päikese kiirtel oleks sadade kilomeetrite suurune inversioonikiht (vähemalt 400 km) ning see sõltub ka inversioonikihi temperatuurigradiendist. Päikesevalgus peab kaarduma Maa kumeruseni vähemalt 400 km, et võimaldada päikese ketta nägemise kõrguse 5-kraadist tõusu.

Esimene, kes seda fenomeni jäädvustas, oli Willem Barentsi kehva saatusega kolmanda polaarekspeditsiooni liige Gerrit de Veer. Efekt on saanud nime Novaja Zemlja saarestiku järgi, kus de Veer seda fenomeni esimest korda täheldas.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]