Notari tasu

Allikas: Vikipeedia

Notari tasu on tasu, mida notar küsib oma ametitegevuste läbiviimise eest.

Notari ametitoimingud jagunevad mitmeteks liikideks, nendest peamised on notariaalne tõestamine, notariaalne kinnitamine, pärimisasjade menetlemine, abielu sõlmimise ja lahutamise kinnitamine.[1] Ametitoimingute osutamise puhul tuleb kõne alla notaritasu seadus, mis tagab selle, et Eestis oleksid ühesugused hinnad erinevate ametitoimingute eest.[2] Notari tasule lisandub alati käibemaks.

Ametitoiminguid, nagu näiteks kinnisvaratehingute tõestamine on notar kohustatud kliendi soovil tegema ning keelduda saab ta sellest vaid seaduses ettenähtud juhtudel. Tasu arvutamisel tulevad kõne alla erinevad printsiibid, mis tulenevad erinevatest notariaaltoimingutest. Kuid tasub meeles pidada seda, et notari tasu määramisel kehtib üldreegel, et lähtutakse tehinguväärtusest. Kuid esineb ka juhtumeid, mil notar saab rakendada ajatasu põhimõtet.

Notari ametitegevused jagunevad kaheks – kohustuslikud ametitoimingud ja vabatahtlikud ametiteenused. Ametiteenuste osutamine on notari jaoks vabatahtlik toiming ja selle hind määratakse kliendi ja notari vahel kokku enne teenuse osutamist.[3] Ametiteenusena võib käsitleda näiteks õigusalast konsultatsiooni. Kuna ametiteenuste hind kooskõlastatakse kliendi ja notari vahel, siis käesolev artikkel puudutab notari tasu määramist ametitoimingute puhul, mille määramise aluseks on notari tasu seadus (NotTS). [4]

Tehinguväärtuse printsiip[muuda | muuda lähteteksti]

Tehinguväärtuse printsiibi määramisel on kõige alus NotTS § 3, mis sätestab, et tehinguväärtuse määramisel on asja või õiguse väärtuseks tehingus osalejate poolt avaldatud hind. Kuid seadus sätestab ka teatud tehinguobjektide minimaalsed väärtused. Näiteks on notari tasu seadus määranud kinnisasja või ehitisi minimaalväärtuseks 6391 eurot, kinnisasja või ehitise mõttelise osa minimaalväärtusteks 1278 eurot ja korteriomandi minimaalväärtuseks 3800 eurot. Miks? Kindlasti on selle üheks põhjuseks asjaolu, et inimesed ei pruugi alati notarile avaldada tegelikku asja väärtust ning see toob kaasa ka odavama notariaalse tõestamise. Selleks, et tegelikult vältida hilisemaid kohtuvaidlusi tuleks alati tehingu tõestamisel avaldada notarile õige hind.

Notari tasu arvutatakse NotTS §-s 22 toodud tehinguväärtuste ja täistasude tabeli alusel, kus konkreetsele tehinguväärtusele vastab kindel täistasu. Näiteks, kui korteriomand maksab 76 500 eurot, vastab NotTS § 22 alusel selle täistasuks 122.10 eurot. Kuid meeles tuleks pidada seda, et kahe- ja enamapoolsete tehingute tõestamise eest arvestatakse reeglina kahekordne täistasu. Ehk, kui eelnevalt saime NotTS § 22 alusel korteriomandi täistasuks 122.10 eurot tuleb kahekordseks täistasuks 244.20 eurot. Nagu öeldud lisandub sellele summale juurde käibemaks 48,84 (käibemaks) + 244.20 = 293.04 eurot notari tasu. [5]

Fikseeritud tasumääraga ametitoimingud[muuda | muuda lähteteksti]

Kindla tasumääraga notariaaltoimingud on sätestatud NotTS §-s 31. Näiteks testamendi tõestamine 32.55 eurot, isiku elusoleku kinnitamine 14.35 eurot jne. Ka nendele ametitoimingutele lisandub juurde käibemaks. [6] Samuti on fikseeritud olukorrad, mil notar teeb väljaspool notaribürood või väljaspool tööaega notariaaltoiminguid. Selle eest tuleb notarile tasuda täiendavalt toimingu tegemiseks kulutatud aja eest 3,80 eurot ühes tunnis. Kui toiming tehakse väljaspool notaribürood, tagab notariaaltoimingu taotleja vajaliku transpordi või hüvitab transpordi kulud.

Ärakirjade tasu[muuda | muuda lähteteksti]

Notari poolt tõestatud tehingu tulemusel valmib notariaalakt, mida säilitatakse notaribüroos ning tehingus osalenutele väljastatakse ärakirjad. Lepingust osalistele väljastava esmakordse ärakirja tasu on tavaliselt 0,19 eurot iga lehekülje eest. Kohtu kinnistus- või registriosakonnale esitatava avalduse projekti koostamine, avalduse esitaja allkirja kinnitamine ja avaldusest digitaalse ärakirja väljastamine maksab 35,75 eurot.[7]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Notari ametitoimingud". Vaadatud 19.01.2020.
  2. "Kuidas määrata notari tasu?". Notarite Koda. Originaali arhiivikoopia seisuga 30.08.2013. Vaadatud 18.01.2020.
  3. "Kuidas määrata notari tasu?". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. august 2013.
  4. "Notari tasu seadus". Riigiteataja. Vaadatud 20.01.2020.
  5. "Kuidas määrata notari tasu?". Notarite Koda. Originaali arhiivikoopia seisuga 30.08.2013. Vaadatud 18.01.2020.
  6. "Kuidas määrata notari tasu?". Notarite Koda. Originaali arhiivikoopia seisuga 30.08.2013. Vaadatud 18.01.2020.
  7. "Kuidas määrata notari tasu?". Notarite Koda. Originaali arhiivikoopia seisuga 30.08.2013. Vaadatud 18.01.2020.