Nisu pruunlaiksus

Nakatunud taime leht

Nisu pruunlaiksust (DTR) tekitab taimepatogeen Pyrenophora tritici-repentis (sünonüüm Drecslera tritici-repentis).

Haigusele on iseloomulik tumepruuni või musta täpi teke kahjustatud ala keskele. Täpid laienevad läätsekujulisteks heledateks laikudeks, kuid tume täpp jääb lehe keskele alles. Niiskus ja soe temperatuur soodustavad nakatumist. Eoste moodustumiseks on vajalik märg leht, mille tagab hästi öine kaste.

Sümptomid

Peamiselt räägime pruunlaiksuse puhul kahest selgesti nähtavast sümptomist: nekroos ehk pruunid kuni mustjaspruunid surnud koega laigud lehtedel ja kloroos ehk värvimuutus või kahvatus, mis tekib enamus lehelaiksuste kahjustuskoha ümber, sest lehel on häiritud vee- ja toitainevarustatus. Kusjuures suurim saagikadu esineb siis, kui nakatunud on lipuleht. Laigud võivad tekkida juba kevadel ning levida kuni teravilja küpsemiseni.

Levik

Esmane nakkus toimub kotteostega, mis säilivad mullas leiduvatel taimejäänustel. Tavaliselt nakatuvad esmalt võrsumise lõpul alumised lehed, misjärel soodsate tingimuste puhul levib haigus loomise algul ka ülemistele lehtedele ja lehetuppedele. Haigustekitaja on võimeline arenema laias temperatuuri vahemikus ja arengut soodustab kauakestev kaste või vihm. Levikut suurendab suur õhuniiskus ja temperatuur 15-25ºC, samuti liigne lämmastikväetiste kasutamine või NPK ebaõige vahekord. Kuiv ja jahe (temperatuur alla +5ºC) ja lumikate pidurdab spooride moodustumist. Nisu pruunlaiksuse puhul on noored lehed vähem vastuvõtlikud ehkki muudel lehelaiksustel on see vastupidi. Eestis esineb võrdselt nii tali- kui suvinisul.

Tõrje

Nisu pruunlaiksuse tõrje muutub vajalikuks minimeeritud mullaharimise ja sajuste ilmade korral. Efektiivsemad tõrjevõtted selle haigus puhul oleksid:

• haigusvaba seemne ja resistentsete sortidekasvatamine,
• nakatunud kõrrejäänuste hävitamine põllul,
• keemilise tõrjeks soovitatakse samu fungitsiide, mis helelaiksuse tõrjeks.