Nikolai Erna

Allikas: Vikipeedia

Nikolai Erna (17. september 1866 Prangli vald24. detsember 1937 Rakvere) oli raamatukaupmees, trükikojaomanik ja kirjastaja.

Tema trükikoda asus kuni 1938. aastani Rakvere postkontoris.

Nikolai Erna õppis Maaritsa kihelkonnakoolis, hiljem Tartu linnakoolis ja aastatel 1883–1887 Tartu Õpetajate Seminaris, mille lõpetas õpetaja kutsega. 1888–1894 aastatel oli ta Rakveres köster-kooliõpetaja. Ta oli tegev Rakvere laenu- ja hoiuühisuse asutamisel ja tegutses mitmetes muusikaseltsides. 1891. aastal asutas ta raamatukaupluse Rakveres Pikal tänaval apteegi kõrvale, 1895. aastal ka trükikoja. 1899. aastal kolis pood Pikalt tänavalt Lossi lähedale. 1904. aastal kolis Peterburi ja Laia tänava nurgale oma majja (nr 98). Ta võttis oma poes vastu ajalehetellimusi (1894, 1897–1899, 1900); Eesti Postimehes raamatumüügikuulutus (1901); Eesti Postimehe abikontori asukoht N. Erna raamatukaupluses (1903); võttis vastu ja jagas Eesti põllu- ja käsitöö näituse teateid (1903). Trükkis palju Ernst Peterson-Särgava teoseid, tegeles väikselt ka kirjastamisega. 1906. aastast juhtis tema raamatukauplust õde Sophie Erna. Kauplus tegutses kuni 1940. aastani[1].

Nikolai Erna trükikojas trükitud Eesti esimene ületrükiga postmark (1918)

Tema trükikojas trükiti 1918. aastal ka esimesed Eesti postmargid. Pärast Eesti iseseisvumist ilmus Rakvere postkontori trükikotta ametnik, kes tegi Nikolai Ernale teatavaks Eesti iseseisvuse väljakuulutamise ja palus kohe Vene postmarkidele trükkida pealetrükid, muutes need sedasi Eesti Vabariigi esimesteks markideks. Trükikojaomanik Nikolai Erna asus ise tööle ja tema trükkis pealetrükina Vene kahekopikalistele postmarkidele peale „Eesti (Rakwere)". Trükiti 10 ja 15 kopika[2] väärtusega marke. Esimesel päeval trükiti vaid 15 pealetrükiga marki ja umbes kümmekonnale postkaardile[3] (10/3 kop ja 10/5 kop)[2].

Nikolai Erna surma järel päris trükikoja sisseseade tema õde Sophie.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "AERFELDT, Georg, raamatukaupmees".
  2. 2,0 2,1 "Oma riik, oma mark 2. osa". Eesti Rahva Muuseum.
  3. "Rakwere ajalooline trükikoda likwideerimisel". Postimees. 17. veebruar 1938.