Ngadžu keel

Allikas: Vikipeedia
Ngadžu keel (Ngaju)
Kõneldakse Indoneesias
Kokku kõnelejaid 890 000
Keelesugulus Austroneesia hõimkond
Lääne-Austroneesia keelkond
Barito keeled
ngadžu keel
Keelekoodid
ISO 639-3 nij

Ngadžu keel (inglise keeles Ngaju või Dayak Ngaju) on Lääne-Austroneesia keelkonda Barito keelte alla kuuluv keel. [1] Ngadžu keelt räägitakse Indoneesias Kesk-Kalimantani provintsis, Kaupase, Kahyani, Katingani ja Mentaya jõgede ülemjooksudel. Seda kõneleb umbes 890 000 inimest.[2]

Arvsõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

1) ijé

2) dué

3) teló

4) epat

5) limé

6) jahawen

7) oju

8) hanga

9) jalatien

10) sapuluh

[3]

Keele struktuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ngadžu keeles langeb rõhk tavaliselt sõna eelviimasele silbile. [4]

Isikulised asesõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nimi ngadžu keeles Eesti keeles
1sg Aku Mina Ainsus, 1.isik
1etr Ikäi telo Meie (kolm) Triaal, 1. isik, eksklusiivne
1epl Ikäi Meie Mitmus, 1, isik
1idu koä Meie (kaks) Duaal, 1. isik, eksklusiivne
1itr ita telo Meie (kolm) Triaal, 1. isik, inklusiivne
1ipl ita Meie (kaks) Duaal, 1.isik, inklusiivne
2sg ikau Sina Ainsus, 2. isik
2du nduä/keton dua Teie (kaks) Duaal, 2. isik
2tr ntelo/keton telo Teie (kolm) Triaal, 2. isik
2pl keton Teie Mitmus, 2. isik
3sg Tema Ainsus, 3. isik
3du äwen duä Nemad (kaks) Duaal, 3. isik
3tr äwen telo Nemad (kolm) Triaal, 3. isik
3pl äwen Nemad Mitmus, 3. isik

[5]

Vokaalid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesvokaal Keskvokaal Ümardatud tagavokaal
Kõrge i u
Keskkõrge e ə o
Madal a

Kõik vokaalid peale ə saavad olla pikad.

Konsonandid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Huulhäälikud Alveolaarsed Palataalsed Vealaarsed Kõrihäälikud
Sulghäälikud Helitu p t c k
Heliline b d ɟ ɡ
Hõõrdhäälikud s h
Nasaalid m n ɲ ŋ
Külghäälik l
Värihäälikud r
Poolvokaalid w j

[6]

Keelenäide[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ije andau, tege ije kungan burung tulak mananjung – Ühel päeval läks üks lind jalutama.

Metuh tanjung-tanjung te,sundau ah ije kabawak tanggui – Jalutamise ajal leidis ta mütsi.

Iye tuh, kua – Jah, hea, ütles ta.

Tanggui te nah hapa ka – Ta kandis seda mütsi.

Hasupa iye dengan ije kungan burung je beken – See lind kohtus ühe teise teise linnuga.

Nangkakak jete nantawe iye hengga takunduk – Teine lind naeris tema üle nii kõvasti, et lind pidi istuma.

Basingi angat ah hengga jakah ah ka tanggui te- Ta oli nii vihane, et ta viskas mütsi teise linnu suunas.

Duan burung je kadue ka tanggui te, hapa akan saranga ah – Teine lind võttis selle ja kasutas seda oma pesana.

Metuh burung je helu te katawa, hengga-hengga kasingi ah – Kui esimene lind sellest teada sai, oli ta väga vihane.

Palu dua ka tanggui te, kepa ka hung kuluk ah – Ta võttis selle mütsi ja pani endale pähe.

Dia tahi singa tege auh kiak-kiak – Äkki oli kuulda säutsuvat häält.

Te iye! Musit ndai tanteluh kuh te, kuan burung je kadue te kahanjakan – Jah! Mu muna lõpetas haudumise, ütles teine lind. Ta oli nii õnnelik.

[7]

Muu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keeles eristatakse kolme dialekti: pluopetaki, ba'amangi ja mantagai. Ngadžu keel on lähedalt seotud Bakumpai keelega. [6]. Ngadžu ja Bakumpai keelte sõnavaraline sarnasus on 75%. Ngadžu keelt õpetatakse Palangkaraya algkoolides. Keeles on kasutusel ladina kirjaviis. [2].

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]