Neuro-lingvistiline programmeerimine

Allikas: Vikipeedia

Neuro-lingvistiline programmeerimine (NLP) on üks psühhoteraapia ja eneseabi meetodeid.

NLP meetodi esitasid Richard Bandler ja John Grinder 1973. aastal kui mudelite ja põhimõtete võrgustiku, mis kirjeldasid meele (neuro-) ja keele (lingvistilisi) aspekte koos nende omavaheliste suhetega (programmeerimisega). Algselt iseloomustati seda meetodit kui "terapeutilist maagiat" või "õpetust subjektiivse kogemuse struktuurist". Bandleri ja Grinderi kõrval oli kaastegev sotsiaalteadlane Gregory Bateson. Olulised osad neuro-lingvistilisest programmeerimisest saadi kolme psühhoterapeudi: Virginia Satiri, Frederick Perlsi ja Milton Ericksoni meetodite jälgimisel ja kopeerimisel. 1980. aastatel tegi NLP populaarseks oma väitel seda kasutades koristajast miljonäriks saanud Anthony Robbins.

NLP on tänapäeval tuntud psühhoteraapiana, aga kasutusel ka juhtimiskoolitustel, eneseabikursustel jpm muudel aladel. Tuntud eestlastest on NLP meister-praktiseerija koolituse läbinud näiteks poliitik Laine Jänes.[1]

Taustaoletused[muuda | redigeeri lähteteksti]

NLP praktiseerijaid omandavad uskumustena rea oletusi, mis on suunatud efektiivsemale tulemuste saamisele tehnikate rakendamisel. Need oletused on erinevatel praktiseerijatel sageli erinevalt sõnastatud ning kõik eeldused ei pruugi erinevatel praktiseerijatel kattuda.

  1. Kaart ei ole territoorium, mõnikord ka Menüü ei ole lõuna - Alfred Korzybski tsitaat rõhutab NLP suunatust subjektiivsele kogemusele.
  2. Iga käitumise taga on positiivne eesmärk - see eeldus pärineb Virginia Satirilt ning tähendab, et kui ükskõik millised inimese teod ka poleks, üritab ta oma käsutuses olevate ressurssidega saavutada mingit positiivset eesmärki.
  3. Läbikukkumist ei ole olemas, on ainult tulemused - iga tulemus on võimalus oma käitumise muutmiseks, et muutuse tulemusena saavutada teistsugune tulemus.
  4. Saamaks edaspidigi praegu saadavaid tulemusi, jätka selle tegemist, mida praegu teed. Saamaks teistsuguseid tulemusi, muuda oma käitumist, kuni saad soovitud tulemused.
  5. Suhtlusakti tähenduseks on saadud reageering - sõnastab eelnenud kaks eeldust ümber suhtluse seisukohast.
  6. Ei ole võimalik mitte suhelda - suhtlus toimub mitmetel tasanditel, nii verbaalselt kui mitteverbaalselt, samuti toimub suhtlus iseendaga ehk sisekõne.
  7. Valiku omamist tuleks eelistada valiku mitte omamisele. See, kel on enim valikuid, kontrollib süsteemi.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]