Nasi keel

Allikas: Vikipeedia

Nasi keel (tuntud ka kui nakhi keel) kuulub Tiibeti-Birma keelkonna Yi harusse. Hiina 2000. aasta rahvaloenduse andmetel on nasi keele kõnelejaid umbes 310 000, neist umbes 170 000 inimest räägivad teise keelena hiina, tiibeti, ingise või bai keelt. Peamiselt räägitakse nasi keelt Hiina provintsides Lijiangis, Yunnanis ja Sichuan?is. Osad kõnelejad elavad Tiibetis ja arvatavasti ka Birmas.

Nasi keelt on kirja pandud kolmes erinevas tähestikus.

1. Dongba tähestik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nasi keele dongba tähestiku leiutas teadaolevalt 13. sajandil kuningas Moubao Azong. Seda kasutavad enamasti ainult preestrid abina rituaalsete tekstide lugemisel usutseremooniatel ja shamaanirituaalidel. Tänapäeval on umbes 60 dongba preestrit, kes dongba tähestikku lugeda ja kirja panna oskavad. Enamus neist on üle 70 aasta vanad, ehkki vähemalt kolme vanus on alla kolmekümne. Nooremad dongba preestrid püüavad tähestikku taaselustada, külastades sageli Lijiangi piirkonna kohalikke koole ja seal tunde andes. Tähestikku kasutatakse samuti Lijiangi piirkonna teetähistel ja poesiltidel. Dongba tähestik koosneb umbes 1400 sümbolist, millest 90 protsenti moodustavad piktogrammid. Dongba tähestiku keerukuse tõttu võib selles vilumuse saavutamiseks kuluda üle 15 aasta.

Näide Nasi keele Dongba tähestikust:

Dongba tähestiku näide.

2. Geba tähestik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Geba tähestikku kirjutatakse horisontaalis vasakult paremale. Geba tähestiku sümbolite hääldus ei ole kindlalt fikseeritud, selle asemel on igal kõnelejal (tavaliselt preester) kombeks eelistada üht või teist hääldust. Ühel sümbolil võib olla erinevaid hääldusviise, kuid üht hääldusviisi võib märkida ka mitu erinevat sümbolit.

Näide Nasi keele Geba tähestikust:

Geba tähestiku näide.

3. Ladina tähestik[muuda | redigeeri lähteteksti]

1957. aastal võeti Nasi keele kirjutamiseks kasutusele versioon ladina tähestikust, aluseks Pinyni transliteratsioon. 1984. aastal seda redigeeriti. 1980ndatel avaldati Nasi keele kõnelejate omakeelse lugemisoskuse arendamiseks ajalehte, mis oli trükitud nii Dongba kui ka ladina tähestikus. Samuti avaldati üle kolmekümne raamatu. Algul kandsid need pingutused vilja – 1982. aastal suutis 200 inimest nasi keelt ladina tähestikus lugeda, 1985. aastaks juba 1700 inimest. Hiina valitsus lõpetas järk-järgult nasi keele õpetamise hilistel 1980ndatel, ent viimastel aegadel on püütud keelt uuesti õpetama hakata.

Nasi keele näide ladina tähtedega:[muuda | redigeeri lähteteksti]

Naqxi tei'ee jju pil gguf, Naqxi balzhee tv ceeq sie. Naqxi tei'ee Naqxi bal, sseiweq leq gee dde bbaq leq bbaq ssi ddee ddoq nee, Naqxi xiyuq huahuaq.

Tõlge:[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuna nasi rahval on oma tähestik, siis nad avaldavad Nasi ajalehte. Nasi tähestikus ajaleht on sama ilus kui õitsev lill. Nähes õitsvat lille teame, et nasi rahva elu saab olema rõõmus.

Keele struktuur:[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõnajärg lauses: subjet objekt verb
Nasi keel on tonaalne keel, esineb 4 erinevat tooni, mõnel dialektil ka 3.

Kasutatud materjalid:[muuda | redigeeri lähteteksti]

http://web.phonetik.uni-frankfurt.de/L/L2525.html http://www.ancientscripts.com/nasi.html (1),(2)http://www.omniglot.com/writing/nasi.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Nasi_language http://www.wdl.org/en/item/173/ http://sinoglot.com/nasi/ http://www.ethnologue.com/language/nxq http://languagesindanger.eu/book-of-knowledge/list-of-languages/nasi/