Motoorne alaalia
Motoorne alaalia on alaalia üks alaliike. Tegemist on kõne spetsiifilise arenguhäirega, mille korral on lapse ekspressiivne väljendusoskus oluliselt madalam eakohaselt arenenud lapse kõnearengu tasemest. Kõnest arusaamine jääb normaalse kõnearengu normi piiridesse. RHK-10 järgi vastab motoorne alaalia ekspressiivsele kõnehäirele.[1]
Liigid[muuda | muuda lähteteksti]
Motoorne alaalia jaguneb eferentseks ja aferentseks vormiks. Motoorse eferentse alaalia korral on tegemist kineetilise apraksiaga, mis on seotud ajus Broca piirkonnaga.[2] Kahjustunud on eelkõige kõne grammatiline ja motoorne planeerimine. Enamjaolt kannatavad kõnesegmentide järjestamine ja kõne sünteesimise operatsioonid.[3] Motoorse aferentse alaalia põhjustajaks on kinesteetiline apraksia, mis on seotud ajus kiirusagaras asuva posttsentraalse piirkonnaga.[2] Hääldusliigutuste valik on puudulik kinesteetilise tagasiside tõttu. Enam kannatavad kõne valiku ja kontrolliga seotud operatsioonid.[3]
Põhjused[muuda | muuda lähteteksti]
Motoorse alaalia tekke põhjusteks loetakse ajukoore kõnepiirkondade kahjustust kas looteeas, sünni eel või sünnijärgselt kolmel esimesel eluaastal. Kahjustus tekib enne keelesüsteemi kujunemist.
Avaldumine[muuda | muuda lähteteksti]
Esmaseks avaldumisvormiks on kõne arengu hilistumine lapse esimese kolme eluaasta jooksul. Motoorse alaalia korral puudub lapsel lalin või seda esineb väga vähesel määral. Esimesed sõnad tulevad eakohaselt esimese eluaasta lõpuks, aga kaheaastaselt puuduvad fraasid. Sõnavara kasv teisel eluaastal on kasin ning kolmanda eluaasta alguseks on lapsel välja kujunenud enamasti 10–30 sõna. Kuna verbaalne suhtlemine on häirunud, kasutavad motoorse alaaliaga lapsed sõna ja žesti või üksnes žeste. Esimesed mitmesõnalised lausungid tulevad alles 3.–4. eluaastal.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ https://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/RHK/RHK10-FR17.htm
- ↑ 2,0 2,1 Prants, M. (2012). Tegusõna vormide moodustamine spetsiifilise kõnearengupuudega 5-6-aastastel lastel. Tartu Ülikool.
- ↑ 3,0 3,1 M. Padrik & M. Hallap (toim) Kommunikatsioonipuuded lastel ja täiskasvanutel:märkamine, hindamine ja teraapia. Tartu:Tartu Ülikooli Kirjastus.