Mart Järvik

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib teadlasest; poliitiku kohta loe artiklist Mart Järvik (poliitik).

Mart Järvik

Mart Järvik (kuni 1935 Martin Gross, 5/17. oktoober 1897 Käru vald, Järvamaa10. september 1956 Malmö) oli eesti piimandusteadlane.

Õppis Vändra vallakoolis ja Vändra kihelkonnakoolis 1908–1911, 1918. aastal lõpetas Jamburgi kommertskooli. Aastatel 1919–1926 õppis Tartu ülikoolis agronoomiat ning kaitses 1931. aastal samas magistrikraadi. 1932. aastal sai ta doktorikraadi agronoomias väitekirjaga "Võis leiduvad pungseened ja nende mõju võisse: Schleswig-Holsteini ja Eesti piimatalitiste või uurimiste andmeil".[1]

Aastatel 1929–1944 oli ta Tartu ülikooli õppejõud, algul piimatalituse dotsendi kohusetäitja, 1932. aastast dotsent, 1938. aastast piimanduse adjunktprofessor ja aastast 1939 erakorraline professor[2].

1944. aastal emigreerus Järvik Saksamaale, kus töötas piimanduslabori teadurina. Aastal 1946 suundus ta edasi Rootsi, kus töötas 1953. aastani Rootsi Piimaühingute Liidus bakterioloogina.

1920. aastast kuulus ta Eesti Üliõpilaste Seltsi. Samuti oli ta Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi liige ja 1935. aastast Agronoomide Koja abiesimees. Hiljem Rootsis oli ta Eesti Agronoomide Seltsi, Eesti Rahvusfondi, Eesti Rahvusnõukogu ja Vabade Eestlaste Põllumajandusliidu liige.

Järvik uuris muu hulgas võis elutsevaid mikroorganisme ja selgitas, kuidas parandada või säilivust.

Mart Järvik oli põllumajandusteadlase Leida Lepajõe onu.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]