Malli arutelu:Svertpaat-nav

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia
: Kuidas mallidele kat lisada
: Kategooria:Mallid]]
: Kategooria:Navigeerimismallid| ]]

suwa 27. märts 2009, kell 19:25 (UTC)

Nii vist. Topeltkategooriaid pole vaja. Teema kohta: Kas neist klassidest ühelgi eestikeelset nime pole? Sõna kadett kohta antud teema all leiab Google midagi küll. Muus osas, näiteks Sunfish hakkab eriti silma – juhul kui midagi head juba käibel pole, siis väärivad need paadid ehk eestikeelse sõnavara väljatöötamist? Ja sõna poolt on päises üleliigne (ei kasutata eesti keeles sellises tähenduses, vt pool)--27. märts 2009, kell 21:55
On siis nii sobivam?
Tõlkimisest, kas pärisnimesid peab tõlkima? Tõlkida saab foot/feet dinghy -> jalg/jalad svertpaat - nõus.
Kunagi on tõlgitud Täht, Draakon, Lendav Hollandlane, kuid pole tõlgitud nt Finn.
Hea, et keski kaasamötleb! suwa 27. märts 2009, kell 20:30 (UTC)
Jah, vähemalt vanasti olid mõned tõlgitud, mina mäletan "Lendavat Hollandlast". Aga sõnavara me ei saa ise välja töötada, vaid tuleks järgida käibivat terminoloogiat. Andres 27. märts 2009, kell 20:35 (UTC)
ÕS ei keela sõna "poolt" selles tähenduses kasutamist, kuid peab paremaks selle ärajätmist. Arvan küll, et on sääraseid juhtumeid, kus selle ärajätmine on võimatu või ülejõukäivat nuputamist nõudev. Andres 27. märts 2009, kell 20:35 (UTC)
Kas klassidel on pärisnimed? Paistab küll, et Optimist on igasugu klubide jms lehtedel suure tähega kirjutatud, aga see võib ka otse inglise keelest võtmisest tulla. Kui ka on pärisnimi, siis ei pea vist tõlkima, aga kui just kaubamärgi või muu säärasega tegu pole ja tõlkimises midagi eriskummalist pole, siis mina leian, et ilus oleks tõlget kasutada.
Käibiva terminoloogia osas on mul tunne, et keegi ei ole selle väljatöötamisega tegelenud (kui eelpool nimetatud eestikeelsed klassid välja jätta) ja see lihtsalt puudub eesti keeles. Lõppude lõpuks algatus millegi väljatöötamiseks peab inimestelt endalt tulema, EKI üksinda jõuab selles osas väga vähe. Inimesed entsüklopeedia juures võiksid ju huvi tunda küll vastava terminoloogia väljatöötamise vastu. Isegi kui mõni omakeelne mõiste esimese hooga nö aia taha läheb ja hiljem parandamist vajab, leian ma, et tegu on jupp maad vähem labasema variandiga, kui lihtsalt võõrast keelt kasutada ja vabanduseks tuua, et eesti keeles pole vastavat sõna olemas. Seda rohkem üldiselt, mitte nii väga svertpaatide kohta ja ma ei arva, et kõigile neile paatidele uus nimi tuleb mõelda. Kui mõnele neist paatidest on juba eestikeelne nimi väljamõeldud, siis ma kaaluks küll nende siin kasutusele võttu.
Sõna poolt – jah, muidugi keegi ei tule otseselt keelama selle sõna kasutust tähenduses midagi tehti kellegi poolt ja samas miks peaks halba stiili soosima. Isiklikult ma ei ole kokku puutunud ühegi näitega, kus sõna poolt vales tähenduses ei anna ära kaotada. Kui ta tõesti nuputama paneb, siis tasukski ehk oma emakeelele rohkem tähelepanu pöörama hakata. Minu mätta otsast vaadatuna paistab, et kui Vikipeedias midagi puudu on, siis on see just emakeele portaal või emakeele teemaliste abilehtede kogu või muu säärane, kust leiaks häid stiilinäiteid, enim levinud valestikasutatud sõnade parandusi, toorlaenude omakeelseid vasteid, näpunäiteid tõlkimiseks ja muud kasulikku. On ka neid, kes väga hästi kirjutavad, aga paljuski panevad tekstid meie vähest toimetajate ressurssi vist lihtsalt käega lööma.--27. märts 2009, kell 23:22
Pärisnimesid enamasti ei tõlgita, kuid mõnikord tõlgitakse. Minu meelest tuleks järgida uusust.
Minu meelest on üldine põhimõte, et me ei tööta terminoloogiat ise välja. Teatud erandid on siiski võimalikud.
Mul ei tule praegu meelde, aga mul on mõnikord esinenud juhtumeid, kus ilma sõnata "poolt" ei ole osanud läbi saada. Tavaliselt muidugi probleemi pole.
Sa võiksid ju keelelehekülgi tegema hakata, küllap siis tulevad ka teised appi. Andres 27. märts 2009, kell 22:03 (UTC)

Muide, keeleabi leheküljel [1] on sõna "poolt" just niisuguses ebasoovitavas tähenduses kasutatud. Minu keeletunde järgi muide olekski parem seal seda sõna kasutada, kuigi selle võib ära jätta. Vaata ka artiklit [2], kus on vähemalt üks näide, mille puhul pole muud soovitada olnud kui sõna "poolt" alles jätta. Andres 27. märts 2009, kell 22:11 (UTC)

Vähemalt osa keeleabi materjalist saaks olla ka Vikipeedia artiklites, osalt ka Vikisõnaraamatus. Andres 27. märts 2009, kell 22:12 (UTC)

Merelise sõnavaraga tegeleb Merekeele nõukoda, mille Teokirju saab samalt viitelt lugeda. suwa 28. märts 2009, kell 15:25 (EET)[vasta]

Küsige siis sealt. Andres 28. märts 2009, kell 13:31 (UTC)