Londoni Eesti Selts

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Suurbritannias tegutsevast seltsist; Kanadas tegutseva seltsi kohta vaata artiklit Londoni Eesti Selts (Kanada)

Londoni Eesti Seltsi logo.

Londoni Eesti Selts (edaspidi “LES” või “Selts”) asutati 7. juulil 1921 tolleaegses Eesti Vabariigi Esinduses Londonis. Selts loodi Eesti haridusseltside põhimõttel ja asutamiskoosolekul astus liikmeks 25 kohalolijat.[1] LES oli ainsaks eestlaste seltskondlikuks organisatsiooniks Inglismaal kuni 1947. aastani. Selle ajani oli Seltsi eesmärgiks ühendada kõiki eestlasi Suurbritannias ning luua sidemeid kaasmaalastega muudes maailma paikades. Ka peale Inglismaa Eestlaste Ühingu (“IEÜ”) asutamist püsis põhimõte, et vanima eestlaste organisatsioonina koondab LES enda umber üle kogu Inglismaa kõiki neid eestlasi kelle läheduses ei ole IEÜ osakondi ja kes soovivad kuuluda Seltsi.

Sisukord

Seltsi eesmärgid ja tegevusalad [muuda]

LES’i eesmärkideks võeti juba algusest eestlaste kokkuhoidmine ja omavahelise läbikäimise organiseerimine rahvuslikus ja sõbralikus koostöö vaimus. 1954. aastal kinnitatud Põhikirjast alates on LES’i peaeesmärgiks “Eesti isesisvust säilitada ja innustada Londonis ja Londoni ümbruses elavaid eestlasi ja Eesti sõpru rahvusliku kultuuri eripära säilitama, edasi arendama ja tutvustama teistele rahvastele.”[2] Kauaaegne LES’i esimees ülempreester Nigul Hindo kirjutab, et Seltsi ülesandeks on läbi aastate olnud soov luua eesti vaimulaadile meelepärast keskust ning võimaldada Londoni suurlinnas kõigile eestlastele omavahelist kokkusaamist ning sobivat setskondlikku meelelahutust ja mõistlikku ajaviidet ühiste koosviibimiste näol laulu ja mängu kaasabil. Läbi aegade on LES ka püüdnud pakkuda külalislahkust ja kaaseestlastega kohtamise võimalusi, seda eriti lühiajaliselt Londonit külastavatele eestlastele. Oma üritustega on LES pakkunud meelelahutust Londoni eesti kogukonnale.

Juba algaastatel toimis Seltsi ruumides lugemislaud ajalehtedega ja raamatukogu, õpiti ja kanti ette näidendeid, korraldati kohviõhtuid ja seltskondlikke ajaviitemänge, kuid peeti ka kõnesid, lauldi ühislaule ja tehti “väikest jalakeerutust” grammofonimuusika saatel. Suuremad kokkutuledkud olid harilikult Eesti Vabariigi aastapäeval, Emadepäeval, Jõulupühal ja Välis-Eesti Päeval. Praegu on Seltsi organiseeritud suurem koosviibimine Jõulupidu.

LES on rahvus-kultuuriline organisatsioon – tema koosolekuil ja nimel ei ole lubatud propageerida isiklikke poliitilisi vaated. Seltskondlik orgnisatsioon ei saa asuda mitte ühegi erakonna poliitilisele sesukohale vaid peab jääma erapooletuks. Kuid Seltsi liikmed ise oma eraelus võivad vabalt kuuluda ja tegutseda kõigis seaduste poolt lubatud poliitilistes organisatsioonides; aga nende isiklik maailmavaade ei tohi takistada ega häirida seltskondlikku tegevust ning haridus- ja kultuurielu ettevõtmisi.

Seltsi juhatus [muuda]

Seltsi juhatuse esinaine on Ave Siilak. Juhatusse kuuluvad Allan Reinsalu, Ly Tuubel, Marilin Adams ja Paul Adams.

Esimeeste loend [muuda]

Liikmed [muuda]

LES’i liikmete arv on läbi aastate olnud muutlik. Seltsi nimekirjade alusel on ametlik liikmelisus olnud järgmine järgmine: 1921. aastal - 25 liiget, 1929. aastal – 30; 1937.a. – 50; 1941.a. – 81; 1948.a. – 479; 1951.a. – 202; 1960.a. – 128; 1968.a. – 118; 1985.a. – 95; 1998.a. – 78.

Vaata ka [muuda]

Viited [muuda]

Välislingid [muuda]