Lancelot Brown

Lancelot Brown
Sünniaeg	u 1716 Kirkharle, Northumberland
Surmaaeg	06.02.1783 London
Tegevusala	maastikuarhitektuur
Abikaasa	Bridget Wayet

Lancelot Brown (u 1716 – 6. veebruar 1783) oli 18. sajandi inglise maastikuarhitekt ja arhitekt. Ta oli peamiselt tuntud hüüdnimega Capability Brown (inglise keeles ‘võimekus’), kuna tal oli kombeks öelda oma klientidele, et nende maatükil oli võimekust. Ta on kuulus Inglise pargistiili populariseerimise ja arendamise poolest.

Elukäik

Brown sündis Põhja-Inglismaal Kirkharle’i asulas, tõenäoliselt 1716. aastal. See võis olla ka 1715 – ainsad andmed võimaliku sünniaasta kohta on tema ristimisest 30. augustil 1716.

Põhihariduse sai Brown sünnikoha lähedal asuvast koolist. Pärast kooli töötas Brown aedniku õpilasena oma isa tööandja juures Kirkharle’i mõisas. 1741. aastal palgati Brown abiaednikuks Buckinghamshire'i krahvkonnas asuvas Stowe’i mõisas. Ta tõusis kiiresti ametiredelil mõisa peaaednikuks. Stowe’is tutvus Brown seal töötava maastikuarhitekti William Kentiga, kellega jätkas mõisa aladel tihedat koostööd kuni viimase surmani 1748. aastal.

1744. aastal abiellus Brown Bridget Wayetiga.

Kuna Stowe’i mõisavalitseja Lord Cobhan lubas Brownil aeg-ajalt teha ka teiste tellimusi väljaspool Stowe’i, sai Brown tulevikuks rohkesti kasulikke kontakte teiste aadlike ja poliitikute seas, et hakata tegutsema vabakutselise maastikuarhitektina. Seda ta ka tegi 1751. aastal, lahkudes Stowe’ist. 1764. aastal määrati Brown peaaednikuks kuningas George III Hampton Courti palees. Tänu edule töös ja kuningliku aedniku rikkusele sai ta osta 1767. aastal Fenstantioni mõisa. Lancelot Brown suri 6. veebruaril 1783.

Maastikukujunduse stiil

Browni loodud maastikupargid lähtusid elegantsusest, aga ka praktilisusest. Tema parkides pidi saama aasal lambaid karjatada ja järvedel kala püüda, hulgalised puudesalud andsid puitmaterjali. Brown ei kasutanud maastiku kujundamisel struktuure ega tehismaterjale, vaid piirdus ainult taimestiku lisamise või eemaldamise ning pinnavormide muutmisega. Tähtsateks tunnusteks olid avarad, lainetavad ning pealtnäha katkematud murupinnad, erineva suurusega puudesalgad ning pargi keskplaanis olev veekogu.

Pargi liikumisteed olid looklevad, et anda alale erinevaid vaateid. Samuti kujundasid vaateid puudesalgad, suunates fookuse peahoonele või järvele ning peites vähemtähtsaid kõrvalhooneid.

Mitme veekoguga pargi puhul kujundas Brown need nii, et peahoonest vaadates jääks mulje kui ühenduses olevatest tiikidest või järvedest. Tihti peitis ta järve otsad puudesaludega, et veekogu tunduks rohkem jõe moodi. Näiliselt katkematud muruväljad, mis ulatusid hoonete ja veekogude äärteni, olid olulised harmoonilise ja sujuvalt seotud pargiterviku loomiseks. Et eraldada karjamaa pügatud muruga aiast, kuid säilitada visuaalne katkematus, kasutas Brown ahaa piirde meetodit.

Võrreldes tema eelkäija ja inglise maastikuparkide looja Kentiga oli Browni looming veelgi looduslähedasem, mida algselt kiideti, kuid pärast tema surma kritiseeriti kui igavat ja tuima.

Looming

Croome'i pargi järv

Lancelot Brown kujundas aedniku ja maastikuarhitektina oma karjääri jooksul vähemalt 260 maastikuala, lisaks mitmeid samadel aladel asuvaid hooneid.

Näiteid tema kujundatud kohtadest:

• Grecian Valley – Stowe’is töötamise ajal oli Browni silmapaistvam looming Grecian Valley oru loomine. Algselt oli kavas luua sinna järv, kuid selle tegemine osutus tehniliselt võimatuks ning see asendati orgu katva murualaga. Oru otsas asus vaateplatvormi ja dekoratiivehitise funktsiooni täitev tempel – Temple of Concord and Victory (inglise keeles ‘harmoonia ja võidu tempel’).
• Croome – Browni esimene suurem projekt pärast Stowe’ist lahkumist ning ka üks tema enda lemmikumatest töödest. Ta kuivendas soise ala ning eemaldas regulaaraia, asendades selle põõsastike, puudesalude ja rohumaaga. Lisaks rajas ta suure järve, lammutas vana külakiriku ja ehitas uue esinduslikumasse kohta ning kujundas ulatuslikult ümber mõisa peahoone, et see sobituks paremini uue ümbrusega.

  

  Blenheimi järv ja palee

• Blenheimi palee – alustades 1763. aastal, kujundas Brown 10 aastaga ümber Blenheimi palee ümbruse ja hoone põhjapoolse sissepääsu. Ta rajas kaks tammi ja lõi 40 aakri ehk 16 hektari suuruse järve. Pargi piiridele istutas ta tiheda puistu ja asendas ühe sirge avenüü mitmete looklevate teedega.
• Cardiffi kindlus – 1778. aastal palgati Brown koos oma väimehe Henry Hollandiga kindlust ja maid uuendama. Holland tegeles peamiselt hoone ja Brown maastikuga.
• Hampton Court – kuningas George III all Hamptoni palee aladel töötades ei muutnud Brown selle parterite ja sirgete avenüüdega regulaaraeda. Küll aga peatas Brown ilupõõsaste pügamise ja jättis aiad mõningasse hooletusse, muutes seega ala väljanägemise looduslikumaks. Tema tähelepanuväärseim panus kuninglikku aeda oli viinapuu istutus aastal 1768, mis on säilinud ning on 2020. aastate seisuga maailma suurim viinapuu.
• Harewood House – tegeles pisteliselt pargialaga aastatel 1758–1781, kuid ei olnud ainuke kujundaja sellel alal. Browni peamine panus seisnes Y-kujulise järve, kaskaadide ja sissesõiduteede loomine.