Labane sidus

Allikas: Vikipeedia
Labase siduse skeem: "Kette" - lõimelõng; "Schuss" - koelõng
Labase sidusega linane kangas mikroskoobi all

Labane sidus on vanim ja lihtsaim kanga rakendus, mille puhul üks lõimelõng liigub ühe koelõnga pealt ja teise alt, järgmisel kudumisreal täpselt vastupidi.

Omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Labase sidusega kangas on tugev, laseb hästi õhku läbi ja katsudes tundub kergelt teraline. Labase sidusega kangad on tavaliselt teistest sidustest halvema langevusega, eriti keskmised ja jämedamad. Kuna lõngajooksud on kühikesed, läheb labane kangas aeglasemalt topiliseks kui näiteks atlass-siduses kangas. Labase sidusega kangaid on väga peentest ja õhukestest kuni väga jämedateni; jämedaid lõngu kasutades on võimalik saada väga vastupidav riie.

Näiteid[muuda | muuda lähteteksti]

Labase sidusega on näiteks õhukesed batist, eponž, habutai, musliin, organza, perkal, vuaal, šifoon ja ehtsad kreppkangad; keskmise paksusega sits, bengalin, bjass, kalingur, popliin, taft, lõuend; paksud buklee, homespun, kotiriie, present.

Labasest sidusest tuletatud sidustega kangad on kanvaa, rips, odraterakirjaline, ottoman ja panama.

Sissekootud värvimustrilised labases siduses kangad on fil-à-fil, gingham, madras ja sefiir.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. A. Tervonen. Kangad. Argo, 2016

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]