Kultuurpuistu
Kultuurpuistu on külvatud või istutatud puistu.[1]
Kultuurpuistu erinevus tavalisest metsast seisneb selles, et kui tavaline mets on hakanud kasvama looduslikult ja sealt võib leida erinevat liiki puid, siis kultuurpuistu on inimese rajatud ja tavaliselt kasvab seal ainult üks puuliik.[2]
Eesmärk[muuda | muuda lähteteksti]
Kultuurpuistu eesmärk on saada metsast kvaliteetset puitu toodete valmistamiseks ja madalama kvaliteediga puitu energiatootmiseks.[3]
Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]
Kultuurpuistuid kasutatakse puidu ja mittepuiduliste metsasaaduste tootmiseks.[4]
Sellist metsa kasutatakse aktiivselt puhkuseks, samuti marjade ja seente korjamiseks.[3]
Lisaks puidu ja puitkiu tootmisele pakuvad kultuurpuistud muid ökosüsteemile kasulikke teenuseid, sealhulgas seovad nad süsinikku, toodavad puhast vett, reguleerivad hüdroloogilist tsüklit, ühendavad mosaiikset maastikku elurikkuse säilitamiseks ja leevendavad kõrbestumist.[5]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Inimesed on puude istutamisega tegelenud pikka aega. Juba vanad kreeklased ja roomlased tegelesid puude istutamisega. Näiteks tõid roomlased Inglismaa alale mitmeid õuna- ja pähklipuu liike, kuid suurem istutamine puidu tootmiseks algas alles 17. sajandil.[6]
20. sajandi jooksul on saanud küpseks üks põlvkond männimetsi, poolteist põlvkonda kuusemetsi ja kaks põlvkonda lehtpuumetsi. Mets saaks hakkama ka, inimese abita, aga kuna vabalt kasvav puukooslus ei anna majanduslikku tulu piisavalt, sekkub inimene, et saada rohkem tulu.[3]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Metsanduslikudmõisted". Taxatio. Vaadatud 01.01.2023.
- ↑ "Forest types: Plantation vs natural, and softwood vs hardwood" (PDF). Forestlearning. Vaadatud 01.01.2023.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 "Enamik meie lemmikmetsi on kultuurpuistud". Eramets. Vaadatud 01.01.2023.
- ↑ "Forest Plantations". Sciencedirect. Vaadatud 01.01.2023.
- ↑ "Ecosystem Goodsand Services from Plantation Forests" (PDF). Cifor. Vaadatud 01.01.2023.
- ↑ "The history of tree planting". Conservationhandbooks. Originaali arhiivikoopia seisuga 1.01.2023. Vaadatud 01.01.2023.