Kuala Lumpur

Allikas: Vikipeedia
Kuala Lumpur

malai Kuala Lumpur / كوالا لمڤور

Kuala Lumpuri vapp
Kuala Lumpuri vapp
Kuala Lumpuri lipp
Kuala Lumpuri lipp

Elanikke: 1 509 700 (2007),
linnastus 6 933 500

Koordinaadid: 3° 9′ N, 101° 42′ E3.15101.7koordinaadid: 3° 9′ N, 101° 42′ E

Kuala Lumpur on Malaisia pealinn ja suurim linn. See asub Malaka poolsaare lääneranniku keskosas.

Kuala Lumpur asub 35 km kaugusel rannikust Gombeki ja Klangi jõe ühinemiskohas, linna nimetus tähendab otsetõlkes mudast kahe jõe ühinemiskohta.

Kuala Lumpur on suhteliselt noor linn — selle rajasid hiinlased 150 aastat tagasi 1857. aastal. 19. sajandi lõpul ta hakkas arenema tinakaubanduse keskuse ümber ja on kasvanud väikesest tinakaevandajate asulast miljonilinnaks.

Linnas elab umbes 1,6 mlj inimest (1 145 075 elanikke (1991, rahvaloendus); 1 374 700 (1997, hinnang)). Linnastus, mida tuntakse ka nimega Klang Valley, elab ligi 7 miljonit inimest ja seda peetakse üheks kiiremakasvuliseks globaalseks keskuseks nii elanike arvu, majanduse, rahanduse kui kaubanduse osas.

Tunku Abdul Rahman kuulutab Malaisia iseseisvust

1880. – 1978. Kuala Lumpur oli Selangori pealinn. 1946.-1957. oli Briti koloonia (1946.-1948. Malaia Liit, 1948.-1957. Malaia Federatsioon) administratiivkeskus, 31. augustil 1957.aastal siin kuulutati välja Malaisia iseseisvus.

Petronase kaksiktorn

Kuala Lumpur on tähtis Malaisia kaubadus-, tööstus- ja rahanduskeskus. Linnas ja selle ümbruses töödeldakse kautšukki, toodetakse palmiõli ja teisi toiduaineid, autosid, elektroonilisi seadmeid ja põllumajandustehnkiat ning tekstiile. Kuala Lumpuri lähedal kaevandatakse inglistina ja kivisütt. Kuala Lumpuris asuvad Riigi Keskpank ja teised suured pangad, fondi- (alates 1978. aastast) ja kaubandusbörsid (alates 1980. aastast), riigiasutuste juhatus jne. Linnas on linnaraudtee. Kuala Lumpuri rahvusvaheline lennujaam (KLIA) asub Sepangis (1998).

Vaatamisväärsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Malaisia „vabaduse väljak“ - Padang Merdeka väljak, kus kuulutati välja Malaisia iseseisvus. Väljakul seisab maailma kõrgeim lipuvarras ning seal peetakse ka iga-aastast Merdeka päeva.

Samuti on väljakul linna üht kauneimatest hoonetest, mauri stiilis ehitatud Sultan Abdul Samad`i maja, mis oli planeeritud Britit arhitektide poolt 19.sajandi lõpul. Ehitisse kuulub 40 jala kõrgune kellatorn ja vasksed kuplid.

Rahvusmuuseum (Muzium Negara), kus on võimalik tutvuda Malaisias elavate erinevate rahvusrühmade ajalooga ja Malaisia taimestikku ja loomastikku mitmekülgselt esitava väljapanekuga.

Rahvusmošee (Masjid Negara) oma 75 meetri kõrgusele küündiva minaretiga.

Kaasaegne Kuala Lumpuri sümboliks on maailma kõrgeimate hoonete hulka kuuluv rahvusliku naftakompanii Petronase kaksiktorn (Petronas Towers), mis jäljendab pagoodide ehitusstiili. 1996–2003 oli see oma 88 korrusega (451,9 m) maailma kõrgeim ehitis.

Samuti on muljetavaldav teletorn Menara KL, mis on oma kõrguselt (421 m) maailmas neljandal kohal. Selle sissepääsu kaunistavad arabeskidest pitskujundid.

Koloniaalstiilis ehitatud rongijaama hoone on ehitatud varajastel 1900-ndatel. Nüüd on ta nii jaam kui ka hotell. Selles Põhja-India arhitektuurist inspireeritud hoones on võlvid, ilusad spiraalid ja seitsmekujulised minaretid.

Galerii[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]