Kruusimäe kõrts
Kruusimäe kõrts (saksa Klingenberg) oli kõrts Kadrinas, mis kuulus Hulja mõisa alla.[1]
Esimene teade kõrtsist oli 1698. aastast. On arvatud, et kõrtsi asutaja võis olla Gustav Christian von der Pahlen.[2] Viimased teated kõrtsi tegevusest on 1893. aastast, kuid tegelik tegevuse lõpetamine võis olla järgmise sajandi algul,[2] kui 1900. aastal suleti riikliku viinamonopoli kehtestamisega Eestis kõik kõrtsid[3].
1900. aastal olevat kohaliku karskusseltsi nõudel suletud Kadrinas kolm kõrtsi ning Kruusimäe kõrtsist sai teemaja.[4] Hoone lõunaotsa vastu ehitati 1912. aastal saal Kadrina Hariduse Seltsile ning juurdeehitis oli kasutusel 1930. aastani, mil see lammutati, et selle asemele ehitada uus seltsimaja (Kadrina rahvamaja).[5] Kõrtsihoone lammutati sama aasta sügisel.[6]
Teised suuremad Kadrinas tegutsenud kõrtsid olid Päri ja Trahteri kõrts.[1]
Fotode põhjal saab arvata, et Kruusimäe kõrtsihoonel oli sambad, õlgkatus ja tahutud palkidest seinad. Osad seinad olid ka krohvitud.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Kevin Jõgiste. Kadrina kihelkonna kõrtsidest 19. sajandi teisest poolest 20. sajandi alguseni. Kadrina Keskkool (Uurimistöö)
- ↑ 2,0 2,1 Tammik, R. 2005. Kadrina kihelkond läbi aegade. Pärnu: AS Trükk, lk 45–46
- ↑ Zetterberg, J. (2009). Eesti ajalugu. Tänapäev, lk 231
- ↑ Kastemäe, A. 2005. Raiusin kõik raamatusse: kujunemise aastad. –Punane täht
- ↑ Trükised A-536. Rahvamaja. Neeruti seltsi MTÜ.
- ↑ Leppik, E. (2004). Läbi kultuuriloolise Kadrina. Neeruti Seltsi toimetised A-535