Koskenkorva

Allikas: Vikipeedia
Koskenkorva50cl.jpg

Koskenkorva Viina (tuntud ka kui lihtsalt Koskenkorva või Kossu) on kõige populaarsem[viide?] kange (38%) alkohol Soomes, mida toodab Altia Corporation Koskenkorva tehases Rajamäkil.

Teraviljast (oder) valmistatud alkohol on toodetud, kasutades 200-etapilist jätkuvat destillatsiooni, mille tulemusena saadakse kõrge puhtusastmega tööstuslik etanool. Saadud alkoholi lahjendatakse allikavee ja vähese suhkruga. Kuigi saadud jooki nimetatakse inglise keeles tavaliselt vodka´ks, siis Soomes nimetatakse teda "viinaks" (tuleneb rootsikeelsest sõnast brännvin, mis tähendab otsetõlkes põletatud veini).

Tootesarja kuuluvad lisaks Koskenkorva Viinale (38% ja 32%): Koskenkorva Vodka (40% ja 60%), mitmed Koskenkorva 37,5% alkoholisisaldusega maitsevodkad (Koskenkorva Vodka Vanilla, Koskenkorva Vodka Green Apple, Koskenkorva Vodka Blueberry, Koskenkorva Vodka Nordic Berries), rukkiviin Koskenkorva Ruis, piparmündimaitseline liköör Koskenkorva Minttu (35%) ja soomlaste lemmik – süsimusta värvusega lagritsamaitseline liköör Koskenkorva Salmiakki (32%).

Koskenkorva viina ja likööre toodab Altia Corporation, Soome juhtiv alkoholiettevõte, mille omanikuks on Soome riik. Koskenkorva piiritusetehases toodetud piiritus tehakse viinaks 1888. aastal asutatud Rajamäki tehases. Soome viinatööstus rajati samale vundamendile kui suur osa inimkultuurist – puhtale veele ja ühendusteedele. Rajamäkil oli mõlemat: rikkalikult puhast allikavett ja Hyvinkään-Hanko raudtee. Ka maatüki Koskenkorva külasse piiritusetehase rajamiseks ostis Altia samadel põhjustel: raudteejaam oli lähedal, puhast põhjavett leidus piisavalt, lisaks laiusid ümberringi Pohjanmaa kartulipõllud.

Praegune Koskenkorva piiritusetehas valmis aastal 1987. Tehas on Soome suurim odratarnija, ostes kokku kümnendiku Soomes kasvatatavast odrast. Kvaliteetse odra kasvatamiseks on talunikega sõlmitud lepingud, levinumad viljasordid on Kunnari, Saana ja Erkki. Teraviljapiirituse toodangult on Koskenkorva tehas Soome suurim, samuti on Koskenkorva Põhjamaade suurim tärklisetootja, sealjuures maailma ainus odratärklise tootja. Rajamäki tehases segatakse Koskenkorvas toodetud 96%-line puhas odrapiiritus loodusliku filtri, jääaegse moreenikihi poolt puhastatud põhjaveega, mida ei pea enam keemiliselt töötlema. Maitse pehmendamiseks lisatakse natuke suhkrut.

Koskenkorva oli esimene sõjajärgne viin, mida hakati taas põllumajanduslikku päritolu toorainest tegema. Kuna sõja-aastatel oli toiduainetest puudus ja piirituseajamiseks ei jätkunud, siis valmistati piiritust tselluloosist. 1950. aastate alguseks oli sõjast piisavalt toibutud, küllust veel ei olnud, aga ka otsest puudust enam mitte, ja piiritust hakati ajama kartulist. Kuuekümnendatel tuli kartuli asemele teravili, nüüd valmistatakse Koskenkorvat kodumaisest odrast.

Koskenkorva populaarsus rajaneb traditsioonidel ja ehedal soomelikkusel. Tal on palju hellitusnimesid: Kossu, Kosken, Koskis, Koso, Korvatipat ('kõrvatilgad') ja Korvalääke ('kõrvarohi'), Koskenkuohu ja Koskenlaskija, Koskikalja, Latoviina, Vakoviski, Kosanderi, Kosenovitch, Hollolan plöö, Kosken Jormajm. Koskenkorva Salmiakkit kutsutakse Salmiakkikossuks ja Salmariks.

”Koskenkorva is very goo-d” ('Koskenkorva on väga hea'), olevat Ameerika Ühendriikide president Ronald Reagan Soome visiidi ajal kinnitanud.

Koskenkorva küla[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koskenkorva on väike küla, mis kuulub Ilmajoki vallale Soomes ning tõlkes tähendab see "(maa-ala) koskede kõrval". Rahvakeeli "kosekõrv" tuleneb faktist, et "korva" tähendab soome keeles ka "kõrv'a".

Joogi originaalnimi oli Koskenkorvan viina – omastava käände tunnuse "n" tõttu tähendab see "Koskenkorvale kuuluvat viina". Nimi muudetud alles hiljuti Koskenkorva viina'ks. Lisaks sellele oli veelgi vanematel etikettidel originaalnimeks KOSKENKORVAN VIINAA – "(mõni) Koskenkorvale kuuluv alkohol".

Irwin Goodmani laulu repertuaar sisaldas "Koskenkorvassa" ("Koskenkorvas"), kus peaaegu iga liin vihjab kas elamisele Koskenkorva külas või purjus olemisele Koskenkorva viinast.

Laulus "The Land Of Ice And Snow" (ingl; "Jää ja lume maa") endine Soome heavy metal bändi Stratovarius kitarrist ja laulukirjutaja Timo Tolkki kirjeldab Soomet kui maad, "kus Koskenkorva voolab".

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]