Kinnistusregister

Allikas: Vikipeedia

Kinnistusregister on register, mis sisaldab andmeid kõigi Eesti kinnistute kohta. Registrist saab kontrollida kinnistute üldandmeid, pindala, omanikke, piiranguid, kinnistuid koormavate hüpoteekide andmeid jm. Samuti saab tutvuda kinnistusdokumentidega ja volitada teisi nendega tutvuma. E-kinnistusraamatu andmed on seadusliku jõuga.[1]

Kinnistusregister on üks osa kinnistusraamatust, lisaks kinnistusregistrile sisaldab kinnistusraamat veel kinnistuspäevikut ja -toimikut. Kinnistusregister on elektroonne.[2]

Eraisikuna sisenemine võimaldab tasuta enda kinnistu andmete ja kinnistusdokumentidega tutvuda, dokumentidega tutvumiseks volitada, digiteerimise teenust tellida ning tasu eest teiste kinnistute andmete vaatamist.[1]

E-kinnistusraamatu lepingulised kliendid on ettevõtted ja asutused, mis vajavad iga päev palju usaldusväärset informatsiooni kinnistute kohta.[1]

Iga kinnistu (kinnisasja, korteriomandi, hoonestusõigus, korterihoonestusõiguse) kohta avatakse kinnistusregistris eraldi registriosa, kuhu tehakse kanded selle kinnistu kohta. Kinnisasjaõigused tekivad, muutuvad ja lõppevad kande tegemisega.[2] Iga kinnisasja kohta avatakse eraldi registriosa ja sellele antakse kordumatu number (kinnistu number).[3]

Kinnistusregistri osad[muuda | muuda lähteteksti]

Kinnistusregistriosal on pealkiri ja neli jagu.[4]

Kinnistusregistriosa pealkiri[muuda | muuda lähteteksti]

Kinnistusregistriosa pealkirjas näidatakse:

  1. kinnistusosakonna nimetus;
  2. kinnistu number.[4]

Kinnistusregistriosa esimene jagu[muuda | muuda lähteteksti]

Kinnistusregistriosa esimesse jakku "Kinnistu koosseis" kantakse kinnistu:

  1. katastritunnus;
  2. sihtotstarve;
  3. asukoht;
  4. kasuks seatud piiratud asjaõigused;
  5. pindala;
  6. ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine või eraldamine.[4]

Kinnistusregistriosa teine jagu[muuda | muuda lähteteksti]

Kinnistusregistriosa teise jakku "Omanik" kantakse:

  1. omanik;
  2. kas kinnistu on ühis- või kaasomandis: ühisomandi puhul omanikud, kaasomandi puhul omanikud ja kaasomanike osade suurus.[4]

Kinnistusregistriosa kolmas jagu[muuda | muuda lähteteksti]

Kinnistusregistriosa kolmandasse jakku "Koormatised ja kitsendused" kantakse:

  1. kinnistut koormavad piiratud asjaõigused, välja arvatud hüpoteek, kinnisomandi kitsendused ja märked nende kohta;
  2. kinnistu omaniku käsutusõiguse kitsendused, samuti muud märked omandi kohta;
  3. kannete muudatused, sealhulgas puudutatud isikute kitsendused oma õiguste käsutamisel;
  4. kannete kustutamine.[4]

Kinnistusregistriosa neljas jagu[muuda | muuda lähteteksti]

Kinnistusregistriosa neljandasse jakku "Hüpoteegid" kantakse:

  1. hüpoteegipidaja;
  2. hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegi summa);
  3. märked hüpoteegi kohta;
  4. hüpoteegi kannete muudatused;
  5. hüpoteegi kannete kustutamine.[4]

Päringute tegemine[muuda | muuda lähteteksti]

Kinnistusregistris on võimalik teha päringuid ja otsida teavet kinnistute kohta järgmiste kriteeriumite järgi:

  • aadress;
  • katastritunnus;
  • omaniku nimi;
  • isikukood/registrikood;
  • kinnistu number.[3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Elektroonne kinnistusraamatu infosüsteem sisaldab teavet 1994. aastast. Üleminekut elektroonsele kinnistustoimikule alustati 2010. aasta suvel. Alates 01.01.2015 on kõik kinnistustoimikud elektroonsed.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 "Registrite ja Infosüsteemide Keskuse koduleht". Vaadatud 15.11.2020.
  2. 2,0 2,1 "Justiitsministeeriumi koduleht". Vaadatud 15.11.2020.
  3. 3,0 3,1 3,2 "European e-Justice koduleht". Vaadatud 18.11.2020.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 Riigi Teataja (13.03.2019). "Kinnistusraamatuseadus". Vaadatud 15.11.2020.