Keskkonnaindikaator

Allikas: Vikipeedia

Keskkonnaindikaator ehk keskkonnanäitaja ehk keskkonnamõõdik on näitaja, mis iseloomustab keskkonna seisundit ning selle mõju inimestele, ökosüsteemidele ja materjalidele[1].

Keskkonnaindikaatorid viies rühmas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Euroopa Keskkonnaagentuuri ja EUROSTAT-i kasutatavas DPSIR-mudelis jaotatakse keskkonnaindikaatorid viide rühma, mis kirjeldavad ühiskonna ja keskkonna vahelisi seoseid. Need viis rühma on[2]:

1. liikumapanevad jõud (driving forces) on inimtekkelised mõjurid, mis põhjustavad keskkonnakoormust (nt poliitikad, sotsiaal-majanduslik struktuur, eluviis);
2. koormuse- ehk surveindikaatorid (pressure) peegeldavad inimtegevuse intensiivsust (nt taastumatute loodusvarade ja energia tarbimismahud, transpordimahud ja nende muutumine, saasteainete heitkogused);
3. seisundiindikaatorid (state) näitavad surve tagajärjel muutuvat keskkonnaelemendi või terviku kvaliteeti ja/või kvantiteeti (nt vee ja õhu kvaliteet, liigiline arvukus, veekvaliteet, taastumatute loodusvarade kogused);
4. mõjuindikaatorid (impact) mõõdavad seisundi muutuste tagajärgi inimesele, ökosüsteemidele ja tehiskeskkonnale (nt muutused ökosüsteemide viljakuses, toitainete ringes, inimese tervises);
5. vastumõjuindikaatorid (response) iseloomustavad keskkonnaseisundi hoidmise või parandamise põhimõtteid ja tegevust (nt keskkonnainvesteeringud, keskkonnamaksud, korduskasutus, keskkonnaharidus, puhtam tootmine).

Keskkonnaindikaatorite rühmitamine ei ole absoluutne, vaid võib sõltuda probleemi käsitlusviisist.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Keskkonnasõnaraamat 2004 [1] (vaadatud 23.10.2011)
  2. Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. [2] (vaadatud 30.01.2009)

Kasutatud kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]