Kasutaja arutelu:Tuulemall/Passiivmaja

Definitsioon (praegusel juhul esimene lause) peaks moodustama omaette lõigu.

Definitsioon on kummaline. Ta võib olla küll viidatud (ja tore, et on viidatud), aga kas peab olema standardiseeritud? Kui maja tarbib vähe energiat ja seal on mugav olla, aga see on standardiseerimata, kas see siis ei ole passiivmaja? Mugavus on ka imelik mõiste. Tavaliselt ei peeta maja mugavaks, kui seal mööblit sees pole. Kui maja on standardiseeritud ja tarbib vähe energiat, aga on möbleerimata, kas see siis pole passiivmaja? Ja kas ta muutub passiivmajaks sel hetkel, kui sinna mööbel sisse tuuakse?

Energiatõhusus ei tõuse ega lange, vaid suureneb ja väheneb. (Inglise keeles võib ka tõusta, eesti keeles mitte.)

"CO2 emissioon" peab olema ainsuses.

Esimene pilt on liiga suur, selle maja väljanägemine pole kuigi tähtis. Pildi suurus tuleb peaaegu alati jätta määramata, siis võetakse vaikesuurus. Ja mis on "Saksamaa Darmstadt Kranichstein"? Kui maja nimi, siis ei tohi seda tõlkida ja peab olema "Deutschland Darmstadt Kranichstein". Ühtlasi tuleks rõhutada, et see on maja nimi ja mitte aadress. Aga võib-olla on mõeldud, et see maja asub Saksamaal Darmstadtis mingis Kranichsteini asumis? Või on see Saksamaal Darmstadtis asuv Kranichsteini-nimeline maja? Viimasel juhul on mõeldav anda maja nime tõlge (Kurekivi).

Saksamaa Eluaseme ja Keskkonna Instituut (Institute for Housing and the Environment) – see on jama. Saksamaa instituudil on ikka saksakeelne nimi. Kui originaalnime ei leia, siis võib selle ka ära jätta, aga ingliskeelset ei tohi siin kasutada. Samamoodi tuleb Ökonoomsete Passiivmajade Töögrupil anda kas saksakeelne nimi või mitte mingisugust nime peale eestikeelse. Ja see tekitab mõtte, et võib-olla on ka PHPP hoopis saksakeelne (Passivhaus Planierung Packung või midagi sellist – minu saksa keel on halb).

Maailma esimese sertifitseeritud moodulmaja ehitas 2005. aastal Iirimaale Scandinavian Homes – moodulmaju on minu arvates toodetud aastakümneid. Kas on mõeldud, et see oli esimene moodulmaja, mis on ühtlasi passiivmaja?

Külmemates kliimades on põhiline probleem talvine ekstreemselt külm ilm – inglise keeles on tavaks liialdada, eesti keeles mitte. Ekstreemselt külm talv on Antarktika ja Gröönimaa sisemaal, Põhjamaades ekstreemselt külma talve ei esine. Ühtlasi peaks siin kasutama ainsust sõnas "kliima".

Kvaliteedi saavutamiseks peab hoone olema märgatavalt paremini isoleeritud ja õhutihe – kas tõesti peab passiivmaja meie kliimas olema hermeetiline? Kosmose- ja allveelaevad peavad olema õhutihedad, passiivmajad vist mitte, vastasel juhul peaks igas passiivmajas olema õhupuhastussüsteem.

Bott, Ridder ja Westermeyer – kui inimeste eesnime pole teada, ei tohi ka perenime linkida. Võib-olla nad polegi nii tähtsad, et nende eesnimesid peaks hakkama välja otsima, siis pole linkida vajagi.

Eesti vikipeedias ei ole kommet linkida "Urbana, Illinois". Lingi lihtsalt "Urbana", vaevalt sellenimelisi kohti maailmas palju on. Taivo 8. oktoober 2012, kell 16:16 (EEST)[vasta]

Kasutan nüüd ametlikku definitsiooni kohe alguses, mugavuse all on mõeldud soojuslikku mugavust, mis on ka definitsioonis nüüd kirjas. Kranichsteini all on tõesti mõeldud aadressi. Passiivmaja peab igas kliimas olema õhupidav, seal on alati ventilatsioon. TuuleMall 9. oktoober 2012, kell 23:25 (EEST)[vasta]

Kui ma ütlesin, et "Urbana, Illinois" ei lingita, siis pidasin silmas niisugust kirjutamist, nagu nüüd ära tegin. Ühtlasi täheldasin ebatäpsust Fribourgi nimes. Taivo 24. oktoober 2012, kell 01:24 (EEST)[vasta]

Niisugusi linke kui sinul sissejuhatuses "kriteeriumid" ja "sertifikaat" ei tehta, jäta need limkimata. Sissejuhatusele järgneb sisukord, kust vajadusel need isegi kähku üles leiab. All on linkidega "meetod" ja "standard" veel hullem lugu, sest neid peatükke pole olemaski. Jäta parem linkimata.
Kõik aastaarvud on vaja esimesel kasutamisel linkida.
tänu mitmetele uurimisprojektidele -> tänu mitmele uurimisprojektile
EL asemel tuleks Euroopa Liit välja kirjutada, vähemalt esimese kasutamise kohas
Ventilatsioon, küttesüsteem ja Scandinavian Homes tuleb esimesel kasutamisel linkida.
enamik elavad -> enamik elab
CEPHEUS projekt -> projekt CEPHEUS
Sa defineerid lühendi TFA, aga ei kasuta seda. Kui ei kasuta, siis pole vaja ka defineerida, võta see lühend (ja ingliskeelne nimetus) välja.
Kriteeriumides, passiivmaja sisekliimas ja põhimõtetes ei tohiks minu meelest kasutada nummerdatud loendit (trellidega), vaid nummerdamata loendit (tärnidega). Loendielementide järel ei käi koma, viimase loendielemendi lõpus käib punkt ja viimane loendielement ei alga sõnaga "ning".
Punkti järel käib tühik ka siis, kui punkt ei asu lause lõpus, näiteks 19.. aastas ja 60. laiuskraadis.
Sõna "kliima" ei kasutata mitmuses, vaid üksnes ainsuses.
madala-intressiline -> madala intressiga Taivo 5. november 2012, kell 22:20 (EET)[vasta]

Viisin kõik parandused sisse. TuuleMall (arutelu) 12. november 2012, kell 12:26 (EET)[vasta]

Kas kõrghaljastus peab olema tingimata heitlehine? Ma olen kohanud ka okastega kõrghaljastust. Võtaksin sõna "heitlehine" välja.

Esimesed näited. Teine lause ei ühildu ja ma ei saa aru, mida on mõeldud. "Selle tellisid eraisikutest professorid arhitektuurifirmalt Butt, Ridder ja Westermeyer", "Selle tellisid eraisikud professorite Butti, Ridderi ja Westermeyeri arhitektuurifirmalt", "Selle tellisid eraisikud professorite arhitektuurifirmalt Butt, Ridder ja Westermeyer" või midagi muud?

Üle 20-aastase või üle 20 aasta pikkuse.

2000-01 käib mitte sidekriipsuga -, vaid mõttekriipsuga –. Näen veel vahemikku 1–3, sama lugu.

Passiivmajastandard on üks sõna.

Jahutuskoormuse järel on kaks tärni. Pole aru saada, mida need tähendavad. See vajab selgitamist või kõrvaldamist.

Rida "pole tõmbusi" on natuke untsus.

"osades riikides" asemel on parem "mõnes riigis".

Nende vigade parandamise järel võib teksti artikliks kopeerida ja seejärel on töö arvestatud. Taivo 12. november 2012, kell 23:23 (EET)[vasta]

Et tegemist on suvise varjutusega, siis kõrghaljastus peab antud kontekstis olema just nimelt heitlehine, et talvel niigi vähest päikest ära ei varjataks, kuid suvel kaitseks lehed liigse kuumuse eest. Panen siis artikli üles. TuuleMall (arutelu) 19. november 2012, kell 12:55 (EET)[vasta]