Kasutaja arutelu:TPaiste/Karst

Artikkel on kirjutatud vajalikul teemal, millest seni oli eestikeelses vikipeedias kahetsusväärselt lühike artikkel. Nõutav pikkus on kuhjaga täis. Viidatud on üldiselt hästi.

Esimene lõik peaks määratlema selle, millest jutt käib. Sinul seda ei ole. Kirjutad üksnes, et karsti leidub seal, kus leidub kergesti lahustuvaid kivimeid. Sellistes kohtades leidub harilikult mulda ja rohtu. Kas muld ja rohi on siis karst? Ei ole ju! Praegune vikipeedia artikkel on küll lühike, aga selles leidus vähemalt teema määratlus, mille sa ära võtsid. Pane tagasi.

Kogu tekst peaks olema viidatud lehekülje täpsusega. Sinul on antud raamatu täpsusega. Kui tahan mingit väidet kontrollida, kas pean siis kogu raamatu läbi lugema? Anna kõik viited lehekülje täpsusega, vaata näiteks Ago Neo viitamist.

Karsti platoo kirjutatakse suure K-ga, sest see on kohanimi. See, kas Sloveenia asub Balkanil, on vaieldav, sest piire on tõmmatud mitmesuguseid. Mina jätaksin Balkani välja.

"Kivimid mis alluksid karstumisele" – kõigepealt käib "mis" ees koma ja teiseks ei ole see normaalne lause. Sõna "erinevate" jäta välja.

"Karstilembeline settekivim" on naljakas väide. Kui küsida kivimilt, kas ta tahab karstuda või ei, siis ma pakuks, et ta pigem ei taha. Ja sul on veel juttu kivimite iseloomust – tegelikult ju kivimid pole elus ja iseloomu neil pole.

Väide, et temperatuuri tõusmisel elavneb bioloogiline tegevus, ei ole absoluutne. Kui temperatuur väga kõrgele tõuseb, siis surevad pisikud kuuma kätte ja bioloogiline tegevus hoopis aeglustub. Ma usun, et raamatus võis sedasi kirjas olla, aga see võis käia Eesti kohta, kus nii suurt kuumust üldjuhul ei esine.

Reljeefi peatükis tuleb kirjutada, kas tasane reljeef soodustab või takistab karstumist.

Peatüki "Vee vööndid" kolmes esimeses alapeatükis ei ole viimane lause grammatiliselt korrektne. Ja üldiselt peaks tekst ka ilma pealkirjadeta loetav. Kui sinul peatükis "Vee vööndid" alapealkirjad ära jätta, siis pole enam arusaadav, millest jutt käib. Need terminid "süvatsirkulatsiooni vöö" ja muud peavad olema mainitud ka väljaspool pealkirju. Kui sul on ebamugav teksti sel moel ümber teha, võid alapealkirjad üldse ära kaotada, nagunii on igaühe taga neist üksainus lõik.

• võib juhtub -> võib juhtuda
• süsihappegaasi rikka -> süsihappegaasirikka
• "kust" ees käib koma
• "vesi liibub" – nii ei öelda. Ma ei tea ka, kuidas peaks ütlema: imbub, voolab, langeb ... Igatahes ei liibu.
• "kus" ees käib koma
• Peatükis "Karrid" käib "kuni" ees koma ja esimeses lauses peab olema sõna "karrid". Viimane lause pole jällegi täislause.
• "Maapind vajub sisse suurest voolust tingitud sufosiooni tõttu."
• Mitmuse omastav sõnast "suu" ei ole "suute", vaid "suude".
• Üleüldse on sul palju väljajättelisi lauseid, mida ma ükshaaval rohkem üles ei loe. Paranda kõik täislauseteks.
• enamast -> enamasti
• stalagdiit -> stalaktiit
• Sul on lingitud nii salajõgi kui maa-alune jõgi, jättes mulje, et need on eri asjad. Palun ära mõlemat lingi, ainult maa-alune jõgi kui põhitermin.
• koopa sarnased -> koopasarnased
• turisminduse arengu kasv -> turism
• Turismi osa vajab näiteid: mis riigis on karst turismi seisukohalt oluline? Kas Eestis ka?
• karsti nõgu -> karstinõgu, karsti lõhe -> karstilõhe
• erinevalt poorsetele purdpinnastele -> erinevalt poorsetest purdpinnastest
• ümber planeerimine -> ümberplaneerimine
• põllumaadel rajatud -> põllumaadele
• karstinähtustega -> karstiga
• "kes", "kui" ja "mille" ette pane koma
• lõunapool -> lõunas
• näeme -> on näha
• sõnad "madalamale lasknud" jätaksin välja.
• pildsitamata -> pildistamata.

Vigade loetelu on küll pikk, aga ma jõudsin vähemalt lõpuni (kõigil tudengitel ei jõua). Mul kästi tudengitele parandamiseks aega anda, kas 3 või 7 päeva. Sul ei ole määratud e-postiaadressi, sellepärast peab meie suhtlus toimuma selle arutelulehe kaudu. Saad 7 päeva, mis algab esmaspäeval, 14. oktoobril, ja lõpeb pühapäeval, 20. oktoobril. Mul on lootus, et suudame sellest artiklist kõik kirjavead välja ajada. Taivo 13. oktoober 2013, kell 00:10 (EEST)

Esimesed parandused on sisseviidud

• "Mitmuse omastav sõnast "suu" ei ole "suute", vaid "suude"." – ei leidnud mida parandada sellega.

Veevööndites tegin parandusi, aga kuna enamusel nendest on ära kirjutatud kus ja millist rolli nad mängivad karstide moodustumisel siis kas peaks need ka kuskile teksti vägisi sisse suruma.

• "Üleüldse on sul palju väljajättelisi lauseid, mida ma ükshaaval rohkem üles ei loe. Paranda kõik täislauseteks." – Otsisin, aga võib juhtuda, et kõike üles ei leidnud.

--TPaiste (arutelu) 15. oktoober 2013, kell 23:09 (EEST)

Teine lugemine

Viitamisega on head tööd tehtud. Sisulisi parandusettepanekuid mul enam ei olegi, üksnes õigekirjalised.

• Levinud kohtades -> Karst on levinud kohtades
• Sademetelt tulev vesi on minu arvates sadevesi.
• vastupidavaid -> vastupidavate
• Neis lahustunud -> Lahustunud
• "variseda ja" vahel käib koma.
• Sloveenia -> Sloveenias asuvalt
• Pealkiri "Tekke põhjused" pole iseenesest vale, kuigi mina kirjutaksin selle kokku, ühe sõnana.
• Selle peatüki esimene lause peaks olema täislause ja algama: "Karsti tekkeks on vaja kivimeid, ..."
• "kui ka" ees ei käi koma.
• vöönds -> vööndis
• Iseloomulik -> See on iseloomulik
• sessoonse -> sesoonse
• küllastub põhjaveega -> küllastub kivim põhjaveega
• sellese -> sellesse
• Ma ei lingiks sõna "küllastunud" ei küllastunud ja küllastumata ühenditele ega ühelegi muule artiklile. Artikkel "Küllastunud ühendid" räägiks arvatavasti orgaanilisest keemiast, mitte geoloogia mõistest. Jäägu linkimata.
• "andes" ees käib koma.
• Liigestus -> Liigitus
• puudub -> puuduvad
• "taimestik ja" vahel käib koma
• Moodustuvad -> Need moodustuvad
• Võivad -> Karrid võivad
• Esinevad peamiselt -> Need esinevad peamiselt
• vähematel -> väiksematel
• 8. viite juures liida kaks lauset üheks, nii et 8. viide jääb keset lauset.
• Mitmete kurisude -> Mitme kurisu (see viga on kahes kohas)
• kurisuutest -> kurisutest
• maa-alla kaduvate jõgede -> maa alla kaduvatel jõgedel
• Peatüki "Häilud" esimese lause lükkaksin teise lause järele ja see peab olema täislause: "Häilusid nimetatakse ka ... (milleks?).
• "järsuääreliste" on üks sõna.
• millede -> mille
• nõiajakaev -> nõiakaev
• Selle peatüki 4 esimest lauset pole ükski täislause. Paranda kõik.
• Avaramad -> Karstikoopad on avaramad
• "mis" ees käib koma, "kuni" es käib koma
• kurisudest -> kurisutest
• Tavalise karstiga väliselt sarnased pinnavormid -> Ebakarst ehk pseudokarst on tavalise karstiga väliselt sarnane pinnavorm
• mis uuristanud paksu muda või aleuriidi kihti -> paksu muda- või aleuriidikihti (kaks sõna jäävad ära)
• "negatiivseid kui" vahel ei käi koma
• "turism" käib keset lauset väikese tähega
• "kallim kui" vahel ei käi koma
• kurisudesse -> kurisutesse
• mitmed keskkonnariskid -> keskkonnaohud
• kivimplokid -> kivimiplokid
• milletõttu -> mille tõttu (mistõttu)
• Eelpool nimetatu muudab seega -> See muudab järelikult
• põhja ja keskosas -> põhja- ja keskosas
• Koma kirjutatakse komaga, mitte punktiga. Selles lauses lingi lihtsalt [[Jaagarahu lade]]. Ja selles lauses ära sulge kasuta.
• mitmeid ... karstilehtrit -> mitu ... karstilehtrit
• "pindalaga 188 ha" ei eraldata komadega.
• Sõna "näha" on liigne.
• "karstiallikast toituv" ei eraldata komadega.
• järk-järgulist -> järkjärgulist
• "mida ei jäta pildistamata ükski fotoaparaadiga külastaja" eraldatakse komadega.
• On -> See on
• "mis" ees käib koma
• Pae peatükis asenda nagu -> näiteks

Palun paranda reedeks, ehk on mul aega nädalavahetusel veel korra läbi lugeda, siis saan muuhulgas näha, kas kõik laused on täislauseteks saanud. Taivo 23. oktoober 2013, kell 01:08 (EEST)

Parandused sisseviidud

Kontrollitud juba eelmine nädal, unustasin kirjutamast.

TPaiste (arutelu) 28. oktoober 2013, kell 09:55 (EET)

Kolmas lugemine

Avastasin, et linkimine artiklis on vaja ümber teha. Ära lingi [[maapõu|maapõues]] ja [[Karsti platoo|Karsti platoolt]], vaid [[maapõu]]es ja [[Karsti platoo]]lt. Nii muutub artikkel pisut lühemaks ja redigeerimisvaates paremini loetavaks.

Terminid tuleb üldjuhul linkida esimesel kasutamisel. Sinul on "karstumine" lingitud 4 korda.

Mitmel pool on mitu tühja rida järjest. Asenda kõikjal ühekordsete tühjade ridadega.

• Artikli esimene sõna "Karst" ei tohi olla kaldkirjas (kahekordsete ülakomade vahel), vaid peab olema jämedas kirjas (kolmekordsete ülakomade vahel).
• Ära lingi sõna "kivim" kivile. Artikkel "Kivim" on täiesti olemas.
• Link "sool" läheb valesse kohta, veendu selles ise ja paranda.
• Sõna "sademevesi" ära lingi sademetele. Artikkel "Sademevesi" on täiesti olemas. (Enne ütlesin, et "sadevesi" on õigem, aga eksisin: "sadevesi" on küll lubatud, aga artikli pealkiri on "sademevesi".)
• orgaanilise -> orgaaniliste (ja selle ette ära pane koma, vaid "ning").
• "toimel vee" vahele ära pane koma.
• "mõõna aegne" kirjutatakse siin lahku.
• kivimmassiivi -> kivimimassiivi (või kivimi?)
• tektoonilise -> tektooniliste
• ajal millal -> kui (mil)
• "läbimõõdult kuni" vahel ei käi koma.
• "mille sügavus" -> alusta siin uut lauset sõnaga "Nende" või "Nõgude".
• Liigitatakse -> Karstiallikad liigitatakse
• moodustades -> moodustab
• "põhjaveekihtidest" on siinkohas üks sõna.
• "tilkekivi" kirjutatakse väikese tähega
• "siis" ees käib koma.
• maa-alla -> maa alla
• "poolt paksu" vahel ei käi koma.
• "negatiivseid kui" vahel ei käi koma.
• Sõnalt "riik" läheb vale link.
• Kostivere karstiala -> Kostivere karstialaga
• 5–10 m ei kirjutata sidekriipsuga, vaid mõttekriipsuga (Alt+0150). Niisugusi arvuvahemikke on veel, paranda kõikjal.
• Peatüki "Eesti tuntumad karstinähtused" alguses on külanimede loend. Jäta see ära, igaühe kohta on nagunii alapeatükk olemas.
• maa-all -> maa all
• "Neelukohtadest kuni" vahel ei käi koma.
• Vasaristi peatüki teine lause ei ole täislause, paranda täislauseks.

Suure hulga paranduste tõttu, millest osa on mahukad (terve linkimine tuleb läbi töötada!), ei soovita ma seda artiklit veel arvestamiseks. Ma tahan selle pärast veel kord läbi lugeda. Erinevus on selles, et kui varem läks mul aega, enne jui järjeda sinuni jõudsin, siis nüüd on suur hulk töid, mida ma enam üle ei loe, ja sinu järg jõuab märksa kiiremini kätte. Tähtajast rääkides – nädala lõpuks peaks tehtud olema, järgmise nädala alguses loen uuesti. Taivo 31. oktoober 2013, kell 19:40 (EET)

Parandused sisseviidud

Parandasin väljatoodud vead.

Märkisite, et "Mitmel pool on mitu tühja rida järjest. Asenda kõikjal ühekordsete tühjade ridadega.". Need tühjad read on seotud sellega, et pildid jääksid õigetesse kohtadesse. Kui neid mitut tühja rida järjest ei oleks siis ei läheks pildid ja tekst kokku. Kui teil on anda mingi muu võimalus kuidas seda probleemi lahendada siis oleks tore. Kui te päris täpselt aru ei saa mida ma siin mõtlen siis võite ise need ära kustutada ja vaadata "näita eelvaadet" nupu pealt.

Neljas lugemine

Jäägu siis need mitmekordsed tühjad read ... Mõned vead veel:

• Teises reas on sõnast "kivim" m-täht puudu.
• lahustumist -> lahustamist (kuid link peab endiselt jääma lahustumisele!)
• Linki "lahustuma" ära tee. Eespool on isegi link lahustumisele, aitab sellest küll. Tegusõnadele ei lingita.
• Üheks põhiliseks karstumise eelduseks -> Karstumise põhiline eeldus
• ja suletud karstiks -> ning suletud karstiks (selguse mõttes on parem mitte kasutada samas lauses mitu korda "ja")
• edasi tagasi -> edasi-tagasi
• Ühikuid (meeter) ei ole kombeks linkida.
• maa-alla kaduvate -> maa alla kaduvatel
• Vahemere tüüpi ja vene tüüpi ei ole mõtet linkida Vahemerele ja Venemaale. Linkida tuleks avatud ja suletud karstile, alternatiiv on üldse linkimata jätta.
• nõiajakaev -> nõiakaev (pildiallkirjas)
• tühimikud maa-all -> tühimikud maa all
• koobaste süsteemideks -> koobaste süsteemiks (koopasüsteemideks)
• Karsti nähtustega -> Karstiga
• Positiivse näitena -> Positiivne näide
• Eesti -> Eestis
• Pane sõna "sajandeid" sõnade "toitnud ka" ette.
• väetavate -> väetatavate
• Lingi 1782 ja lisa aastaarvu järele punkt.
• analüüsis -> analüüsisid
• vertikaalse filtratsiooni hulkasid -> vertikaalset filtratsiooni
• Jaagarahu lade kirjutatakse suure J-iga.
• langatusorguteni -> langatusorgudeni
• Minu mäletamist mööda on Kose-Uuemõisa üks asula, mitte kaks. Vaata, kas artikkel "Kose-Uuemõisa" on olemas, ja kui on, siis lingi sellele.
• Pae küla tuleb linkida [[Pae (Kehtna)|Pae]].

Arvan, et kui veel korra läbi loeksin, leiaksin veel vigu, aga praeguseks tundub, et aitab küll. Linkimine on enam-vähem korras. Paranda need vead ära, mille näitasin, seejärel tohib artikli avaldada, saates selle artiklite nimeruumi. Taivo 9. november 2013, kell 22:42 (EET)