Kasutaja arutelu:Svnrkmndm/Ioonne vedelik

Aitäh huvitava ja õigeaegselt esitatud artikli eest! Üldiselt on kõik hästi, vormistus nõuetekohane, joonised olemas, struktuur enamjaolt loogiline ja tekst teatud mööndustega arusaadav. Minu alljärgnevad kommentaarid käivad pigem pisidetailide kui terviku kohta, ent püüa toimetada teksti natuke sidusamaks. Kui olen mingit konkreetsemat viga maininud, siis palun vaatan igaks juhuks üle ka kogu töö, sest samasuguseid vigu võib olla veel

Elektrolüüdi link ei tööta, sest trükiviga sees ("Elektolüüt").
Kus on allikad ja millest selline kummaline viidete numeratsioon?
Artikkel on lühike, alla 8000 tähemärgi, mis on eriti vähe arvestades, et põhjaks oli võetud juba enne olemas olnud (pisut alla 2000-tähemärgiline) tekst. Kiiduväärt on muidugi see, et olid püüdnud olemasolevat (mitte just kõige õnnestunumalt kirjutatud) teksti ise ümber teha ning tegu ei olnud sõnasõnalise koopiaga. Tänuväärt täiendus juba olemas olnud artiklile. Palun lisa siiski teksti mõni sisuline seletav lõik või loo näiteks mõne punase lingi taha uus artikkel, kus seletad puudu olevaid mõisteid.
Selliseid aineid nimetatakse olenevalt olukorrast ka elektrolüütideks, ioonseteks sulamiteks, sulanud sooladeks, vedelateks sooladeks või ioonseteks klaasideks. Mida tähendab "olenevalt olukorrast"?
Vahel kasutatakse ioonse vedeliku terminit soolade puhul, mille sulamistemperatuur on alla 100ºC. Enamasti on need kvaternaarsed ammooniumi või imidasooliumi soolad, mis esinevad toatemperatuuril vedelas olekus. Numbrite ja teatud märkide, nagu kraadid jms, vahele pannakse tühikud (http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=10).
ioon-paaridest Liitsõnas on sidekriips ülearune, nimetavakujuline või lühenenud tüvega sõna kirjutatakse järgneva sõnaga lihtsalt kokku.
lai elektrokeemiline potentsiaalide vahemik Oled linkinud mõiste "Elektrokeemiline potentsiaal", seega siin peaks olema "lai elektrokeemiliste potentsiaalide vahemik". Praegu käib omadussõna "elektrokeemiline" sõna "vahemik" kohta.
Iga sool, mis sulamisel ei lagune või ei aurustu, annab reeglina ioonse vedeliku. Sõna "reeglina" asemel soovitatakse kasutada sõnu "üldiselt", "üldjuhul", "harilikult", "tavaliselt", "enamasti", "ikka", kui just tõesti ei ole tegu reegliga.
Madaltemperatuursed ioonsed vedelikud on võrreldavad ioonsete lahustega - vedelikega, mis sisaldavad nii ioone kui ka neutraalseid aatomeid, eriti eutektilise lahusega, iooniliste ja mitteiooniliste tahkiste seguga, mille sulamistemperatuur on palju madalam kui puhastel ainetel. Esile tõstetud lisandi (ehk lihtsustatult öeldes mingit sõna täpsustava lauseosa) eraldamiseks põhjast (ehk sõnast, mida täpsustatakse) kasutatakse sidekriipsu asemel lisandit mõlemalt poolt eraldavat mõttekriipsu või lihtsalt sulge.
eriti eutektilise lahusega, iooniliste ja mitteiooniliste tahkiste seguga, mille sulamistemperatuur on palju madalam kui puhastel ainetel Siin jääb tavalugejale pisut segaseks, kas tegu on loeteluga või täpsustatakse esimest mõistet (vt eelmist punkti).
Artiklisse oli jäänud trükivigu, palun loe tekst hoolikalt üle ja püüa need ära parandada.
Termin ioonne vedelik võeti kasutusele 1943. aastal. Kirjeldatava keelendi (nt mõni termin) võiks panna kas jutumärkidesse või tõsta tekstist esile kaldkirjaga.
mille sulamistemperatuur on 52-55 °C. Sõna "kuni" märgib sidekriipsu asemel tavaliselt mõttekriips.
Esimene toatemperatuurne ioonne vedelik oli etüülamoonim nitraat (C2H5)NH+3•NO−3 Kas see punkt (korrutusmärk?)on tingimata vajalik? Keemiliste ühendite nimetused tuleks ka kokku kirjutada (etüülammooniummnitraat?).
Aastaarvude kirjutamisel kümnendeid märkiva liite ette sidekriipsu pole vaja.
Ajaloo peatükis võiks märksõnadele lisada kindlasti linke ka teistele vikiartiklitele.
Imidasoolhalogenoaluminaadi sooladele
Imidasool halogenoaluminaat sooladele on iseloomulik, et nende mitmed omadused: viskoossus, sulamistemperatuur ja happelisus, on muudetavad, muutes alküül asendusrühmasid ja imidasool/püriid ja haliid/halogenaluminaatide vahekordi. Võiksid soolade omadused panna sulgudesse, mitte kooloni järele loeteluna. Vt ka eelnevaid kommentaare kokku- ja lahkukirjutamise kohta.
Kaks põhilist kitsaskohta paljudele rakendustele on olnud niiskustundlikus ning happelisus/aluselisus. -lik: -likkus
Aastanumbrite puhul ei piisa vaid numbri kirjutamisest, kuidagi tuleb märkida ka sõna "aasta" (nt "aastal X", "X. aastal", "X. a")
Ioonnsed vedelikud on sageli hea elektrijuhtivusega, mitte-ioniseerivad, väga viskoossed ning madala aururõhuga. Sidekriips ei ole vajalik.
Muudelt omadustelt leidub väga erinevaid ioonseid vedelikke – mõned põlevad, on termiliselt stabiilsed, suures temperatuuriulatuses vedelad, sobivate solveerivate omadustega väga erinevatele ühenditele. Palun muuda fraasi "muudelt omadustelt" arusaadavamaks, nt "muude omaduste poolest". Samuti sobiks loetelu ette mõttekriipsu asemel paremini koolon.
Diels-Alderi reaktsioon Kui tegu ei ole just väga laialt sellisena käibel oleva nimetusega, siis kahe autori puhul tuleks käänata mõlemaid, nagu Friedeli-Craftsi reaktsioon.
saab osasid ioonseid vedelikke Sõna "osa" jääb siin täiendi positsioonis ainsusesse.
ülesande-spetsiifiliste Sidekriips on ülearune.
500-600 K esimesel korral võiks lühendi asemel kirjutada välja täispikkuses sõna.
Termilise stabiilsuse ülemised piirid on tavaliselt mõõdetud kiire (umbes 10 K/min) termogravimeetrilise analüüsiga ning ei arvesta ioonsete vedelike pikaajalise termilise stabiilsusega, mis paljudel on alla 500 K. "on mõõdetud" ja "ei arvesta" ei koordineeru, üks on umbisikuline, teine isikuline vorm.
Ioonseid vedelikke on kasutatud vetika rakkude lahustamiseks ning komponentide vabastamiseks kasutades selleks vähem energiat kui praegused meetodid. Põhilause järel paiknevad lühendid eraldatakse komaga, kui käändeline verbivorm (siin "des"-vorm) on lühendi algul, sest selline lühend on kõige rohkem kõrvallause moodi. Äkki suudad vältida ka sõna "kasutama" kordust.
Seda tehakse madalamad temperatuuril kui praegused protsessid ning võimaldavad vähendada plastmasside hävimist või sattumist prügimäele. Jällegi ei ole liidetud laused omavahel kooskõlas. Esimeses kasutad umbisikulist, teises isikulist vormi. Kirjuta lause arusaadavamaks.
Ligikaudu pooled ravimitest on orgaanilised soolad. Ioonsete vedelike kasutust on uuritud. Ühendades aktiivse katiooni ja aktiivse aniooni on võimalik ühendada kaks ravimit üheks. See lõik tahaks ka natuke toimetamist. Teine lause ei ole kuigi informatiivne ning kolmandas püüa vältida sõnakordust.
Uuemad uurimused on näidanud ioonsete vedelike toksilisust veeloomadele, mis on võrreldav või isegi suurem kui tavalistel lahustitel. Olla võrreldav millegagi. Piisaks, kui muudad sõnajärge.
Ioonsete vedelike komponentide lai valik võimaldab mürgistele sooladele leida asendusi ning seeläbi leida ohutumaid aineid. Väldi sõnakordust.

MPilvik (arutelu) 7. oktoober 2013, kell 12:14 (EEST)[vasta]

Aitäh paranduste eest, oled muutnud teksti palju loetavamaks. Mõned väikesed parandused veel:

Esimese pildi all peaks ka olema "imidasooliumi".
Pärast juhtlõiku on kraadimärkidega midagi juhtunud, need on liiga väikesed.
Ma ei saa ikka aru, mida tähendab "imidasool/püriid või haliid/halogenaluminaatide vahekordi varieerides". Kas "Seda tehakse alküülasendusrühmasid ja imidasoole VÕI püriide VÕI haliide VÕI halogenaluminaatide vahekordi varieerides" või "imidasoolide ja haliidide ning püriidide ja halogenaluminaatide vahekordi varieerides" või midagi hoopis muud. Mida need kaldkriipsud tähistavad?
Aaastal 1888
See protsess toimub madalamatele temperatuuridele madalamatel temperatuuridel
sama hullud või isegi toksilisemad, kui tavalised lahustid "sama toksilised kui tavalised lahustid või isegi veel toksilisemad"
Hoolimata madalast aururõhust on mitmed ioonsed vedelikud süttivad ning nõuavad ohutut käsitsemist. Lühiajalisel kokkupuutel leegiga võivad mõned vedelikud süttida ning mõned ioonsed vedelikud põlevad täielikult. Ütled siin kahes lauses tegelikult pooleldi sama asja, äkki saad need üheks lauseks teha?
http://ww35.bioniqs.com/applications_plastics.php See link on imelik. Mis allikas selle taga peaks peituma?
Kokku- ja lahkukirjutamise vigu: imidasoolhalogenoaluminaadi sooladele; alküülasendusrühmasid.

Natuke võiks veel norida, et võiksid viited kõik ühtmoodi vormistada, st aastaarv ühes kindlas kohas, artikli pealkiri ühtmoodi, väljaande pealkiri teistmoodi jne. Muidu tubli!

MPilvik (arutelu) 14. oktoober 2013, kell 15:56 (EEST)[vasta]

Peatükid "Vaata ka" ja "Viited" võiksid olla vastupidises järjekorras.

MPilvik (arutelu) 14. oktoober 2013, kell 16:04 (EEST)[vasta]

Aitäh paranduste eest! Minu meelest võid artikli üles panna. Uue artikli loomise kohta võid lugeda siit: https://et.wikipedia.org/wiki/Juhend:Lehek%C3%BClje_redigeerimine#Uue_lehek.C3.BClje_loomine

MPilvik (arutelu) 18. oktoober 2013, kell 09:14 (EEST)[vasta]