Kasutaja arutelu:Rylem/Geomorfoloogia
Tekst on tõlgitud ingliskeelsest vikipeediast
Artikli struktuur on suuremalt jaolt paigas ja organiseeritud. Sisu kohta ei saa esmapilgul küll midagi laita. Pikkus on ka väga hea.
Kuid võiks ühe suure "Ülevaate" peatüki asemel teha väikse peatüki "Geomorfoloogia uurimisvaldkond" ja selle sisuks panna "Ülevaate" peatüki 1., 4. ja 5. lõigu. Seejärel teha veel üks peatükk "Geoloogilised protsessid". "Geoloogiliste protsesside" peatükis võiks teha niimoodi, et panna "Ülevaate" peatükis olnud geoloogiliste protsesside jutt sellele sissejuhatuseks ja siis jätkata selle jutuga, mis sinu algses artiklis on pealkirja all "Protsessid".
Sest minule tundub praegu nii, et "Ülevaate" peatükis on vähemalt kahest erinevast asjast räägitud, millest üks puutub tihedamalt kokku järgneva jutuga. Lugejal oleks kergem informatsiooni niiviisi üles leida.
Esimese pildi juures võiks olla link "Erosiooni" artiklile.
Kolmas pilt käiks uue struktuuri järgi siis teise peatüki juurde.
Kuskil võiks mainida ka, et geomorfoloogia uurib geoloogilisi protsesse, sest muidu tundub see suur jutt seal juures tühjatähja.
Artiklis ei ole väga Eestiga seonduvat, kui on võimalik, siis võiks kasvõi mõne Eesti pinnal toimunud geoloogilise protsessi näiteks tuua vms.
Väga vahva on näha, et viited on hästi korralikult paigas, kuigi mõnes kohas neid ei ole, nt "Vulkaanilised protsessid" ja "Tektoonilised protsessid" peatükkide juures ja 3., 4. ning 5. lõigu juures.
--ElvaOlle (arutelu) 6. oktoober 2014, kell 19:12 (EEST)
Materjal praegusest artiklist Geomorfoloogia tuleb integreerida. Andres (arutelu) 6. oktoober 2014, kell 21:11 (EEST)
Ortograafia ja stiil[muuda lähteteksti]
Ei olegi palju parandatud, sest väga hästi on kirjutatud. Enamus parandusi puudutavad lihtsalt sõnajärge või stiili, mis ei ole otseselt vead.
"Kreeka keeles" võib lühendada ka lihtsalt kr.
on õpetus pinnavormidest ja geoloogilistest protsessidest, mis neid kujundab - siin peaks "kujundavad" olema, sest "geoloogilised protsessid" on ju mitmuses.
eksperimentide ja arvutimodelleerimise kaudu - kasutage siingi kaasaütlevat käänet: eksperimentidega ja arvutimodelleerimisega.
Briti ühendus -> Briti rahvaste ühendus.
Geomorfoloogia uurib põhiliselt litosfääri ning atmosfääri ja hüdrosfääri vastastikmõjusid, saamaks aru erinevate süsteemide vahelistest seostest - maks-tarindi asemel võiksite kasutada tavalist kõrvallauset: Geomorfoloogia uurib põhiliselt litosfääri ning atmosfääri ja hüdrosfääri vastastikmõjusid, et saada aru erinevate süsteemide vahelistest seostest.
Kas maastiku kvantifitseerimine on geograafias erialatermin? Ei näe seda ÕSis ja ei oska ise ka välja nuputada, mida see tähendab. Ehk leiate mõne teise sõna siia?
Uurimisvaldkonna peatükis on teises lõigus ühe punkti järele kogemata tühik panemata jäänud.
kuidas lõikuvad aluskivimisse, kuidas reageerivad keskkonna ja tektoonilistele muutustele ning kuidas kohanevad inimtegevusega - pange juurde ka see, mis midagi teeb: kuidas jõed lõikuvad aluskivimisse, kuidas need reageerivad keskkonna ja tektoonilistele muutustele ning kuidas jõed kohanevad inimtegevusega.
laialivalguv ala - kasutage natukene neutraalsemat stiili, nt lihtsalt nii: lai ala.
"Vaid" ette käib ka koma, kui see rinnastab osalauset või lauseliiget: See mitte ainult ei aita aru saada teiste planeetide geoloogilisest ja atmosfäärilisest ajaloost, vaid aitab rakendada neid teadmisi ka Maa uurimisel.
ja (3) lõpuks selle materjali settimist - "lõpuks" on siin pisut üleliigne.
Protsesside peatükis on loetelus ununenud koma järele tühik panna. Päris alguses.
Samuti gravitatsioonist tulenevad muutused ja teised faktorid, näiteks inimeste poolt muudetud maastik - see lause on natuke poolik, tehke nt nii: Samuti loetakse maapealsete protsesside sekka gravitatsioonist tulenevad muutused ja teised faktorid, näiteks inimeste poolt muudetud maastik.
illustreerivad selliseid maakoore pingeid - siin pole sõna "selliseid" vaja, on aru saada küll, mis maakoore pingetest on jutt.
Koma "vaid" eest puudu: Jõed ja ojad ei ole ainult vee edasikandjad, vaid nad kannavad edasi ka setteid.
des-lauselühendit ei ole vaja komadega eraldada: Voolates mööda oma orgu on vesi võimeline kaasa haarama setteid ja transportima neid allavoolu. See sama probleem esineb teil ka mujal.
Jõed on põhilised lülid ühendamaks erinevaid maastikuelemente - parem oleks nt nii: Erinevaid maastikuelemente ühendavadki põhiliselt jõed.
Muutke siin järjekorda, ärge pange des-lauselühendi ette koma: Jõed kasvavad oma arengus pidevalt ja ühinevad lõpuks teiste jõgedega moodustades jõestikke.
efektiivne - kirjutage ühe f-ga.
kuid kuna liustikud esinevad väga piiratud alal on seda raske jälgida - sidesõna "kuid" alustab kõrvallauset, millele järgneb pealause jätk. Siin tuleb pealause jätkumist komaga eraldada: kuid kuna liustikud esinevad väga piiratud alal, on seda raske jälgida.
mis teevad nõlvaprotsessid väga tähtsaks tektooniliselt aktiivsetes piirkondades -> mistõttu on nõlvaprotsessid väga tähtsad tektooniliselt aktiivsetes piirkondades.
selle tagajärjel peavad jõed otsima uusi vooluteid - neutraalses stiilis ei ole soovitatav väga metafooriat kasutada, sõnastage nt nii: selle tagajärjel muutub jõgede voolutee.
Tektooniliste protsesside toimumine varieerub ajalises skaalas miljonitest aastatest mõne minuti või sekundini - võib ka lihtsalt: Tektoonilised protsessid võivad toimuda mõnest sekundist kuni miljonite aastateni.
tektoonilsed protsessid - trükiviga.