Kasutaja arutelu:RHantson/Sulfiidsed mineraalid

Tere!

Aitäh põhjaliku artikli eest! Artikkel on piisava pikkusega ja keeleliselt enamjaolt korrektne. Mõned märkused siiski teeksin:

Sõna "kui" ees peaks olema koma, kui seda on kasutatud ajatähenduses. Vaadata üle, et ka kõik kõrvallaused oleks korralikult komadega eraldatud, nt "selleks, et ..., peavad ...".

Sulfiidide geneesi ja hüdrotermaalsete maardlate osa võiks ära liigendada, need võiks olla kaks eraldi pealkirja. Ka magmast maagi tekkimine ja hüdrotermaalse maagi teke võiks olla vormistatud alapealkirjadena, et need ka sisukorras kajastuks. Kui võimalik, võiks selle osa ka väiksemateks lõikudeks teha, et oleks mugavam lugeda.

On hea, et kõik vajalikud terminid on lingitud, aga tegelikult piisaks sellest, kui iga termin lingistada ainult esmakordsel esinemisel, muidu muutub tekst väga kirjuks.

Kui numbrina esitatavale arvsõnale järgneb peasõna, mis on käändes, siis ei pea numbri järel eraldi käänet väljendama, kuna see on sõnast väljaloetav (nt 5 kilomeetri). Kui number on aga omastavas käändes, ei pea sinna üldse mingit käändelõppu lisama, tehniliselt ei olegi omastaval käändel lõppu.

Eesti keeles eraldatakse numbrite komakohti koma, mitte punktiga nagu inglise keeles!

Skarni koostise loetelus on vormistusel üks trükiviga tekkinud!

Loetelus, mille kõik liikmed on kaasaütlevas käändes, piisab, kui käändelõpp on ainult viimase sõna küljes ("selle, tolle ja kolmandaGA").

"Kihilistele maakidele on iseloomulik lihtne mineraalne koostis, mis koosneb..." oleks parem. Kõrvallauset oleks mõistlik alustada sõnaga "koosnedes", kui eelneks tegevusverb.

Viimane peatükk võiks ka sisaldada lauset, et "Eestis leidub järgmisi sulfiidseid mineraale..." vm.

Oleks väga tore, kui leiaksid ka mõne asjakohase pildi, mille kasutust ei piiraks autoriõigused.

Kokkuvõttes on see hea ja asjalik artikkel, eriti, kui nimetatud asjad ära parandatud saavad.

Jõudu! Margotmöller (arutelu) 12. oktoober 2013, kell 19:48 (EEST)

Paar märkust on veel vaja teha.

Arvude vahel tähenduses "kuni" tuleks kasutada mõttekriipsu, mitte sidekriipsu. Mõttekriips on pikem ja selle leiab erimärkide alt.

"Hüdrotermaalsete sulfiidide maardlad on tavalisemad, kui magmast tekkinud sulfiidide maardlad" – kui sõna "kui" esineb võrdluses ja selle järel ei ole öeldist, ei käi selle ette koma. Kui aga seda kasutatakse aja- või tingimistähenduses, tuleb koma kasutada (nt "bakterirakus toimuvad biokeemilised protsessid tõhusamalt kui nad võtavad vastu elektrone", "juhul kui sulfiidsed mineraalid puutuvad kokku niiske keskkonnaga").

Ma pakkusin enne, et sulfiidide geneesi ja hüdrotermaalsete maardlate osad võiks olla kaks eraldi peatükki. Kas arvate, et nii ei sobiks?

Muud parandused olid väga asjakohased. Margotmöller (arutelu) 16. oktoober 2013, kell 19:43 (EEST)

Mõttekriipsud, mille ära muutsite, said nüüd liiga pikad. Aga suurem osa kriipsudest on ikka parandamata. Palun kasutage mõttekriipsu, mitte pikka mõttekriipsu. Lisaks ei pea arvude vahel mõttekriipsu ümber tühikuid olema.

"Elektrokeemilised protsessid toimuvad juhul, kui sulfiidsed mineraalid..." siin peab koma olema.

"mis võib ulatuda mõnest millimeetrist kuni mõnesaja meetri paksuseni" – parem oleks "mille paksus võiks ulatuda..."

"Sellistes teisastes maakides on tööstuslikult väärtuslik vask (Cu), tsink (Zn) ja plii (Pb" omadussõna peaks mitmuses olema.

"Enamuse" asemel peaks kasutama "enamik" või "suurem osa", enamus tähendab arvulist ülekaalu, mis vastandub vähemusele.

Margotmöller (arutelu) 21. oktoober 2013, kell 19:19 (EEST)

"Olenevalt hüdrotermaalse lahuse koostisest hakkavad vase (Cu), polümetallilised plii (Pb)– tsingi (Zn)– raua (Fe) maagi, ja raua (Fe)– mangaani (Mn) maardlad kuhjuma." – siin tunduvad kriipsud täiesti üleliigsena. Jätke välja ka sulgudes olevad tähised, need on nagunii artiklis eespool esitatud. "Rauamaak" ja "rauamangaan" on kokku kirjutatud. Kui lause nende soovituste järgi ümber kirjutate, ehk muutub see siis arusaadavaks.

"anioon-katioon" ja "pH-st" – siin oli sidekriips ikkagi õige.

"mille paksus võiks ulatuda mõnest millimeetrist kuni mõnesaja meetri" – siin oleks "võib" parem olnud.

Margotmöller (arutelu) 21. oktoober 2013, kell 20:37 (EEST)

Pean kahjuks siiski veel kirjutama.

"Sfaleriit (ZnS) on elektroni doonor ja anood ning püriit (FeS2) on katood", kas ei peaks olema katoodid?

"Olenevalt hüdrotermaalse lahuse koostisest hakkavad vase (Cu), polümetallilised plii–tsingi– rauamaagi, ja raua– mangaani maardlad kuhjuma." – ma ei saa ikka sellest lausest aru? Kas need, mille maardlad kuhjuma hakkavad, on vask, polümetalliline plii-tsingi-rauamaak ja rauamangaan? Või pliimaak, tsingimaak ja rauamaak eraldi, kõik polümetallilised? Esimesel juhul peaks lause olema "Olenevalt hüdrotermaalse lahuse koostisest hakkavad vase maardlad ning polümetallilised plii–tsingi–rauamaagi ja raua-mangaani maardlad kuhjuma." Teisel juhul aga nii: "Olenevalt hüdrotermaalse lahuse koostisest hakkavad vase maardlad ning polümetallilised plii–, tsingi– ja rauamaagi ning raua-mangaani maardlad kuhjuma."

"Sulfiidide keemilist koostist iseloomustab valem: MaSb" siin ei peaks koolonit olema.

Sulfiidide jaotuse loetelus (1. pt) peaks esimese kahe loetelupunkti lõpus olema semikoolon, kuna nende sees on juba koma. Kõige lõpus punkt, nagu ongi. Margotmöller (arutelu) 21. oktoober 2013, kell 22:17 (EEST)