Kasutaja arutelu:Okoik/Eesti asustus

Tere!

Aitäh artikli eest! Artikkel on piisava pikkusega ja sobivalt liigendatud. Järgnevad mõned kommentaarid.

Viited on enamuses korrektsed, aga siiski tasuks üle vaadata, et vähemalt iga lõigu lõpus oleks viitenumber, kui selle lõigu tekst ei ole just üldteadmine.

"tiheda hoonestuse linnad" – hoonestusega

"Eestis on see keskmiselt 30,3 el/km2 (2000. aasta rahvaloenduse andmetel) olles väikseim Hiiumaal (10,2 el/km2) ja suurim Harjumaal (121,3 el/km2)" võiks teha kaheks lauseks – "Väikseim asustustihedus on Hiiumaal...".

"Esimesed märgid asustuse tekkimisest jäävad kiviaega" – pigem "pärinevad kiviajast".

"Märkama" sünonüüm on "täheldama", mitte "tähendama".

"Just selle ajajärgu algusesse jäävad mitmete tänapäevaste linnade teke" - jääb, mitte jäävad. Samuti lauses "Lisaks mõisatele mängisid asustuse kujunemisel olulist rolli ka maakirikute rajamine" – mängis rolli, mitte mängisid, kuna aluseks on "rajamine", mitte "maakirikud".

"ühiskondlikult tähtsate hoonete, näiteks koolide, rajamine" – kui näide on omastavas käändes, ei ole teist koma vaja.

"Maa-asustuse struktuur feodalismiperioodil muutus vähe" – öeldis peaks eesti keeles olema lauses teisel kohal: "Maa-asustuse struktuur muutus feodalismiperioodil vähe".

"Endiste paljude killustatud maalappide eraldati igale talule väiksemal arvul suuremaid tükke." – siit on midagi puudu.

"Rahvastikus oli maaelanike arv võrreldes linnaga väga suur" – kuna räägitakse kindlasti tervikust (rahvastik), siis oleks õigem "osakaal", mitte "arv".

"Linnade südametesse tekkisid kõrghoonestatud rajoonid" – võiks kasutada mingit muud verbi. See tundub veidi liiga juhuslik, et kõrghooned lihtsalt tekkisid.

Sõna "antud" tasuks alati vältida, see on kantseliitlik. Selle asemel sobib enamasti lihtsalt "see".

"Asustuse peamiseks tugipunktiks" – pigem keskpunktiks, kuna tugipunkt eeldaks, et ta toetab midagi, mis on varisemise äärel, kuid asustus ei olnud seda.

"Põhi rolli" asemel peaks olema "põhirolli" või "põhilist rolli", kuna "põhi" tähenduses "põhiline" ei ole eraldiseisev sõna.

"Näiteks" või "nagu näiteks" ees peaks olema koma.

"tõusis linnastumise protsent 70%’ni" – protsendimärki ei ole vaja, kuna see on juba sõnaga öeldud. Lisaks peaks numbri ja käändelõpu vahel kasutama kas sidekriipsu või mitte midagi, aga mitte ülakoma. Seega "tõusis linnastumise protsent 70-ni".

"tööstuslinnu, millest suurima, Kohtla-Järve, arengul mängis olulist rolli põlevkivitööstuse areng" – kuna järeltäiend on omastavas käändes, ei ole teist koma vaja. Vältima peaks sõnakordust. Ning "arengu juures" või "arengus", mitte "arengul".

"Linnade suureulatusliku laienemise tagajärjel saavutasid mitmed linnad tänapäevase ulatuse" – palun sõnakordust vältida!

"omakorda" on üks sõna.

Kui parandused kiirelt tehtud saavad, on tulemuseks väga korralik artikkel. Jõudu! Margotmöller (arutelu) 13. oktoober 2013, kell 01:59 (EEST)

Kõik parandused on hästi tehtud, ainult üks asi jäi parandamata.

Lausetes "...ühiskondlikult tähtsate hoonete, näiteks koolide, rajamine..." ja "...tööstuslinnu, millest suurima, Kohtla-Järve, arengul mängis..." ei ole teist koma vaja. See on lihtsalt reegel, et kui järeltäiend on omastavas käändes, siis ei kasutata selle järel koma. Margotmöller (arutelu) 16. oktoober 2013, kell 17:41 (EEST)

Tere! Leidsin veel kaks asja, mis enne tähelepanuta jäid.

Nimelt, arvude vahel tähenduses "kuni" kasutatakse mõttekriipsu, mille ümber pole tühikuid. Mõttekriipsu leiab erimärkide alt, see on pikem kui sidekriips, aga lühem kui "pikk mõttekriips". Seda esineb teil ainult pealkirjades.

Teiseks, lühendites nagu km2 peaks 2 olema ülaindeks. Leiate taas erimärkidest. Margotmöller (arutelu) 17. oktoober 2013, kell 15:06 (EEST)