Kasutaja arutelu:Lehtisaag/Kaukaasia rahvad
Tere! Aitäh artikli eest!
Lugesin teie teksti läbi. Esiteks, artikli pikkusega peaks kõik korras olema.
Järgnevalt mõned esmased tähelepanekud ja soovitused.
Laused, mida püüdsin veidi kohendada:
- Kaukaasia on Musta mere ja Kaspia mere vahele jääv piirkond, mis seob omavahel Lähis-Ida ning Ida-Euroopa lauskmaad, jagunedes Põhja- ja Lõuna-Kaukaasiaks, mis on üksteisest eraldatud Suur-Kaukasuse mäestikuga. See on tänapäeval etniliselt ja keeleliselt üks maailma mitmekesisemaid piirkondi.
- Pikad laused teeks natuke lühemaks või mitmeks osaks, nt: Vase kaevandamine ja sulatamine, mis sai rohkem kui 7000 aastat tagasi alguse Lõuna-Euroopast, jõudis kiiresti ka Kaukaasiasse. See tõi endaga kaasa intensiivsema kaubanduse ja inimeste suurema liikuvuse mööda kaubateid [2].
- Dagestani rahvaste omavaheline geneetiline erinevus on suur, kuid ühe populatsiooni siseselt väike, mis viitab sellele, et tegemist on olnud (väga) eraldatud populatsioonidega, mille vahel olulist rännet ei ole toimunud (järglasi saadakse üldiselt sama etnilise grupi esindajaga). (Mis erinevus on eraldatusel ja väga eraldatusel?)
- Üldiselt arvatakse, et isaliini geene kandvad inimesed on Kaukaasiasse jõudnud Lähis-Idast, kuid ühe teooria kohaselt tõid tänapäevase isaliini geenid Armeeniasse põlluharijad pärast viimast jääaega [11].
- Üle kolmandiku eurooplaste geenitiigist kuulub Euroopas domineerivasse haplogruppi H, mis on haplogrupiR alamgrupp ja mis on omakorda kujunenud haplogrupiperekonnast HV.
- Samas on võimalik, et ka teised haplogrupid olid seal levinud juba 33 000 - 26 000 aastat tagasi, mil leidis aset kliima soojenemine. Võimalik, et nad taandusid jääaja alguses seoses refuugiumidesse liikumisega.
Kirjavead: Üldiselt puuduvad, lausete moodustamise peale võiks mõelda.
Kommentaarid:
Võtaks ära enda seisukohta / teatavat ebakindlust väljendavad sõnad, nt (neid on tekstis veel):
- Suure osa siinsest rahvastikust (üle kolmandiku [1]) moodustavad tänapäeval muidugi venelased ja ukrainlased, kes on endaga kaasa toonud slaavi keeled.
- Põliskeeli kõnelevate rahvaste siseselt saab Y-kromosoomi alusel rääkida ka keelelise jaotuse korreleerumisest geneetikaga, mis võib aga olla tingitud lihtsalt sellest, et populatsioonid paiknevad geograafiliselt üksteisest eemal --> kaugel [2]. (Eemal millest? Kaugel oleks vast natuke parem)
Lausete seas, mida veidi kohendasin, leidub neid, millest tegin kaks. Väga pikad laused võiks teha natukene lühemaks.
On aru saada, et teema on üsna meelepärane, sestap ka pisut emotsionaalne stiil. See pole halb, aga õige pisut võiks teksti akadeemilisemaks muuta.
algvere (arutelu) 13. oktoober 2012, kell 19:27 (EEST)
Tere!
Viisin Teie soovitatud muudatused sisse ja vaatan lähiajal kogu artikli selle pilguga üle, et lauseid lühendada ja emotsioone vähendada. Üks lause ei ole päris sellisena korrektne, nagu Teie soovitasite, sest evolutsioonibioloogia vaatevinklist on mittekodeeriv DNA sama oluline kui geenid. Kas sellisel kujul oleks sisu piisavalt selge? Üldiselt arvatakse, et isaliini geneetiline materjal on Kaukaasiasse jõudnud Lähis-Idast, kuid ühe teooria kohaselt tõid tänapäevase isaliini materjali Armeeniasse põlluharijad pärast viimast jääaega [11].
Lehti
Vaatasin kogu artikli läbi ja muutsin lauseid lühemaks.
Lehti
Tere taas!
Vabandan, et nii kaua läks uue vastusega, olite juba ammu vastanud. Niisiis: tekst on nüüd väga hea! Aitäh!
Üks pisike asi veel, nimelt mõttekriips, mis väljendab sõna "kuni" on teil õige, kuid kasutatakse ilma tühikuteta, nt: umbes 10 000 – 8000 aastat tagasi --> umbes 10 000–8000 aastat tagasi
Artikli alguses peaks olema defineeritav, see, millest artikkel on, teil siis "Kaukaasia rahvad ... " Seda on keerukas kombineerida, teil on praegu tegelikult hea ülesehitus, aga esimese lause peab siiski ära muutma, või lihtsalt lisama. Nt "Kaukaasia rahvad on väga eriilmelised / mitmesugused / on sarnased pigem keele kui geneetika poolest" vms -- selle sõnastuse või kokkuvõtva lause võiksite ise mõelda või valida. Aga et siis see defineeritav "kaukaasia rahvad" oleks rasvases kirjas, see on see, millest artikkel ju on ka.
Muu kõik on minu meelest suurepärane.