Kasutaja arutelu:Janneaule/Mitteinvasiivne sünnieelne diagnostika

Tere!

Aitäh huvitava ja kiirelt esitatud artikli eest! Artikkel oli väga huvitav ka võhikule ja selgelt kirjutatud, kiitust väärivad ka pildid ja tabelid. Suuri vigu ei olnud, nii et põhimõtteliselt võiks tekst ka sellisel kujul kuskil esineda, aga teen siiski märkusi, kuidas artiklit veel paremaks muuta ja millele edaspidigi tähelepanu pöörata.

Vikipeedia artiklis peaks sissejuhatus algama ikkagi just selle mõiste seletusega, mis on pealkirjas. Praegune sissejuhatuse kuju on arusaadav, aga selle võiks nii ümber tõsta, et alustada mitteinvasiivse sünnieelse diagnostikaga ning siis seletada, kuidas see invasiivsega seostub.

Tekstis oli päris palju võõrsõnu. See pole küll otseselt probleem, kuna laused on siiski arusaadavad, aga vaadake üle, kas ehk mõne sõna kohta on kasutusel ka eestikeelne termin. Eestikeelseid termineid luuakse üsna palju ja need muudaksid teksti lihtsalt ilusamaks, eriti Vikipeedia puhul, kus artikkel peaks olema enam-vähem arusaadav ka võhikule.

Kui öelda, et miski pakub perspektiivikaid võimalusi, peaks ütlema ka, et võimalusi milleks.

Väljendi "on ära toodud" asemel oleks parem nt "on esitatud". Väljend "laias laastus" on ka liiga kõnekeelne nii Viki kui lõputöö kontekstis. Lõik ei peaks koosnema ühest lausest, nt Eesti-peatükis võiks lõike rasedusnädalate kaupa ühendada.

Pealkirja "Mida Eestis tehakse?" asemel oleks ehk täpsemm (ja pealkirjalikum) nt "Sünnieelne diagnostika Eestis".

Kommertstestide tabelis on kaks korda XY häireid ning kõige viimases lahtris on kokku kirjutatud 45,X, mis ilmselt ei saa õige olla. Tabel ise võiks olla eespool: sissejuhatav lause, siis tabel ja tabeli all see, mida lisaks tehakse. See oleks loogilisem.

DNA- ja RNA-põhised meetodid peaks sidekriipsuga kirjutama, kuna tegemist on liitsõnaga (nt "vajaduspõhine" kirjutatakse kokku). DNA-põhiste meetodite alapealkirjad peaks olema konkreetselt nende meetodite nimetused – sissejuhatus lõpeb väitega, et on erinevaid meetodeid, seega peaks järgnema just need. Eeldatavasti siis "elektroferees" ja "epigeneetiliste mustrite uurimine" (või analüüs vm).

Lause alustamine sõnadega "vaatleme esmalt olukorda" sobib küll lõputöösse, aga entsüklopeediatekst peaks olema impersonaalsem, konkreetsem, minema kohe asja juurde, mitte kutsuma vaatlema, kuna kirjutaja peaks üsna nähtamatuks jääma. Ka hinnangud ei ole entsüklopeedias päris omal kohal, nt "kahjuks" või väide, et midagi tuleks teha (sel juhul võib jääda segaseks, kelle arvates tuleks teha). Kuigi on selge, et mingi testi puudus on negatiivne, peaks hinnangusõna siiski välja jätma.

Kas kui testiga tuvastatakse mingi kõrvalekalle, on võimalik see likvideerida? Küsimus tekkis, kuna kasutate sõna "ennetama", mis tähendaks, et varajase avastamise korral on võimalik haigusi ära hoida. On see nii?

"Kardiotokograafias" on trükiviga!

Kui kõrvallause algab komaga, peab ta ka lõppema komaga, nt "andmed, mida kogutakse, on järgnevad".

Ja viimane märkus praegu: selleks, et loetelu ette koolon panna, peaks sellele eelnema kokkuvõttev sõna, nt "on järgnevad" vm. Kui alustada sõnadega "nendeks on", siis koolonit pole vaja.

Kokku tuli üsna palju märkusi, aga, nagu ütlesin, need on pigem sarjast "kuidas teha head teksti veel paremaks".

Margotmöller (arutelu) 1. oktoober 2014, kell 15:45 (EEST)

küsimused

Üritasin selle tabeli pisut selgemaks teha ning lisaks otsin võõrsõnu, mida ma asendada saaks ja oskaks. Sellega seoses tekkis mul kaks küsimust siseviidete kohta - esiteks kui mul on sõna esmakordne mainimine pealkirjas, kas ma viitan siis ka pealkirjas või pigem võiks eelistada sõna järgmist esinemist tekstis? Mu abikaasa juhtis tähelepanu sellele, et tema ei pannud siseviiteid pealkirjas tähele ning seetõttu tekkis lõigu sees kohe küsimusi. Teine küsimus on seotud konkreetselt reesusfaktori ja veregruppidega. Kuna otseselt reesusfaktorile pole vikipeedias artiklit pühendatud, on ainus võimalus seda viidata veregruppide artikli ühes alalõigus. Kas mul on kuidagi võimalik viidata ka seda konkreetset alalõiku või peaksin viitama kogu veregruppide artiklit või peaksin pigem paari sõnaga oma artiklis lahti seletama, mis täpselt on reesusfaktor?