Kasutaja arutelu:HelKõre/Regoliit

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Tere! Aitäh õigeaegselt esitatud ja piisava pikkusega artikli eest. Teen mõned märkused, kuidas teksti parandada. Üldiselt on aga artikkel hästi loetav ja kena.

1. "Merrilli" ei vaja ülakoma.

2. "Termin defineeriti esimest korda aastal 1897 George P. Merrill'i poolt: regoliit võib olla materjal..." – puudu kirjavahemärk.

3. "mis on transporditud tuule, vee või jää poolt" – etem oleks "mida transpordivad tuul, vesi ja jää".

4. Peatükkide liigenduses võiks olla mingi suurem pealkiri, mis ühendaks kõiki peatükke alates teisest: "Esinemine" vm.

5. Arvude komakohti eraldatakse eesti keeles komaga.

6. "Selle aja jooksul on toimunud pindmiste kivimite pidev pommitamine ja lõhkumine mikrometeoriitide ning kosmoses leiduvate laetud osakeste poolt." – parem oleks "Selle aja jooksul on pindmisi kivimeid pidevalt pommitanud ja lõhkunud mikrometeoriidid ning kosmoses leiduvad laetud osakesed". Tasub alati vältida "on toimunud millegi tegemine" ning ka "on tehtud kellegi poolt" tüüpi konstruktsioone, selle asemel kirjutage, kes on teinud mida. Seda esineb artiklis mitu korda.

7. Arvude vahel tähenduses "kuni" peaks kasutama mõttekriipsu, mitte sidekriipsu (ja mitte ka pikka mõttekriipsu), leiate selle erimärkide alt.

8. tolm on väga peen, mitte peene.

9. "kirjeldada millena" on parem kui "kirjeldada kui mida".

Lugege siis kogu artikkel üle just selleks, et leida ebaloomulikke sõnastusi, nagu 6. punktis märgitud. Muidu on artikkel ilus ja selge. Edu! Margotmöller (arutelu) 11. oktoober 2014, kell 23:17 (EEST)[vasta]

Juhin tähelepanu ka sellele, et on olemas artikkel Regoliit. Selle sisust ei tohi midagi kaotsi minna. Ka "vaata ka" ja kategooriad tuleb üle tuua. Andres (arutelu) 12. oktoober 2014, kell 00:09 (EEST)[vasta]

1. Pealkirjades ei ole mõistlik korrata sõna "esinemine". Parem oleks teha peatüki 1 pealkirjaks Esinemine ning selle alla alapeatükid 2.1. Kuul, 2.2. Marsil jne.

2. cm3 peaks vormistama nii, et 3 on ülaindeks.

3. Lausemärgina (kui järgneb järeldus) kasutatakse mõttekriipsu, mis on tühikute vahel, mitte sidekriipsu. Nt "... sest Maal esinevad nad lumena ja käituvad regoliidist erinevalt – terad sulavad ja ühinevad ainult väikeste muutustega rõhus või temperatuuris."

4. Kas pole nii, et Titanile on omane pigem jääregoliit kui jääregoliidi idee? Kuudel endil ei ole ideid.

5. Punktloetelu ridade lõpus peavad olema kirjavahemärgid: komad, semikoolonid (kui ridade sees on juba koma) või punktid (kui read moodustavad omaette laused). Viimase rea lõpus on punkt. Margotmöller (arutelu) 16. oktoober 2014, kell 15:40 (EEST)[vasta]