Kasutaja arutelu:Hamburg/Ioonsed elektroaktiivsed polümeerid

Lehekülje sisu ei toetata teistes keeltes.
Allikas: Vikipeedia

Miks pealkirjas on mitmus, mitte ainsus (ioonne elektroaktiivne polümeer)?

See on väga hea, et kui kasutatakse vähetuntud terminit, siis antakse juurde sulgudes selgitus (või selgitus väljaspool sulge ja termin sulgudes, ükskõik).

Kui lühendit on tarvis käänata, siis käib lühendi ja käändelõpu vahele sidekriips.

Arvudes ei tohi koma asemele punkti kirjutada. Arvuvahemiku kirjutamisel tuleb kasutada mõttekriipsu, mitte sidekriipsu, ning mõttekriipsu ees ja järel ei ole tühikut.

Eesti keeles ei ole kombeks kaubamärkide järele TM-märki panna. Äärmisel juhul võib nime esmakordse kasutamise juures öelda, et see on registreeritud kaubamärk, aga tavaliselt puudub selle järele vajadus.

Solvendi asemel peaks ütlema "lahusti". "Aktiveeritud söe" asemel on parem "aktiivsüsi". "Redoksprotsessi" asemel on parem öelda "redoksreaktsioon". "Väheneb/suureneb" asemel on parem "muutub", äärmisel juhul võib öelda "väheneb või suureneb".

"Ioonpolümeer-metallkomposiit" ja "süsinik-polümeerkomposiit" on üks sõna.

Peatüki SPK esimeses lauses on sulgudega jama. Põhimõtteliselt peaks sulgudega osa ärajätmisel grammatiliselt mõttekas lause järele jääma, praegu ei jää.

Väljend "kõige optimaalsem" on väär. "Optimaalne" tähendabki juba kõige paremat, ta sisaldab olemuslikult ülivõrret ja on asendatav sõnadega "kõige parem", sellepärast "kõige optimaalsem" on nagu "kõige kõige parem". Selline mitmekordne ülivõrre on küll omane vene keelele, aga mitte eesti keelele.

Kas IPMK puuduste hulgas peaks märkima, et kuld ja plaatina on jõle kallid? Saab ju odavamaidki materjale tarvitada – või ei saa? Miks?

Kui eestikeelne lühend on juba antud, siis ingliskeelset lühendit pole enam vaja anda. Võta maha. Ja sa oled defineerinud mõned lühendid (DAP, CPC), mida pärastpoole ei kasuta. Kui ei kasuta, siis pole vaja ka defineerida, võta maha. Taivo 22. oktoober 2012, kell 00:56 (EEST)[vasta]

Tegin mõned parandused, kuid kõigega ma nõus ei ole. Miks peab lühendi ja käändelõpu vahel olema sidekriips, kui EKI lubab ka teisti? http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=8&id=138 Kulla ja plaatina puhul on hind kindlasti puudus, kuid mul on väga selgelt kirjas, et kulla ja plaatina puhul on kõige paremas vahekorras kõik vajalikud omadused (kuld ja plaatina on keskkonnatingimustele palju vastupidavamad kui teised metallid, seega ei saa seal näiteks vaske kasutada). Hind ei ole antud küsimuses nii suur küsimus, sest meil lihtsalt ei ole teisi nii optimaalsete omadustega metalle võtta, me peame võtma kulla ja plaatina, ehkki nad on kallid. Ingliskeelsed lühendid on minu arvates põhjendatud. Sellel teemal on eesti keeles väga vähe artikleid, ja ka need kasutavad peamiselt ingliskeelseid lühendeid. Need eestikeelsed lühendid, mis ma siin artiklis kasutan, on selleks, et tekst liiga lohisev ei oleks. Ilma nende (ka ainult üks kord kasutatavate) ingliskeelsete lühenditeta ei saaks huviline ingliskeelsetest tekstidest ehk aru, seda enam et ta ei oskaks otsida (tihti on näiteks artiklite otsimise hõlbustamiseks pandud märksõnadeks just needsamad lühendid EAP, DAP jmt). Hamburg (arutelu) 24. oktoober 2012, kell 17:03 (EEST)[vasta]


Parandustest on kasu olnud. Aga teises sõnas on v-täht puudu.

Pärast artikli teisaldamist artiklite nimeruumi tuleb luua ümbersuunamine paralleelnimelt, see tähendab ioonjuhtivalt elektroaktiivselt polümeerilt. Selle nimega tuleb luua uus artikkel, mis koosneb ühest reast: #REDIRECT [[Ioonne elektroaktiivne polümeer]]. Parem oleks teha ümbersuunamised ka mitmuse variantidelt, seega kokku 3 ümbersuunamist. Taivo 9. november 2012, kell 01:16 (EET)[vasta]

Polümeer tuleb linkida ja ma hakkasin mõtlema, kas mitteorgaanilisi polümeere on üldse olemas. Kui kõik polümeerid on orgaanilised, siis tuleb "orgaaniline polümeer" asemel kirjutada lihtsalt "polümeer".

Sõna "erinev" on sageli liigne. Näiteks "kaht erinevat tüüpi" – niigi on selge, et kui juba kaht tüüpi, siis on need erinevad. Fluor tuleb linkida.

Algava sulu järel (Na) ei ole tühikut. Ühes kohas on veel sees (VIIDE?). Samas lõigus näen ma punkti ees liigset tühikut.

7. viite ees puudub kusagil lõppev sulg.

1.23 asemel peab olema 1,23.

Ma annaksin ruteeniumoksiidile keemilise valemi RuO2 ja lingiksin selle aine. Ma lingiksin lihtsalt ruteeniumoksiidile, kuigi ruteeniumil on vist mitu eri oksüdatsiooniastmega oksiidi. Taivo 9. november 2012, kell 01:07 (EET) Parandasin kõik vead/tähelepanekud peale ruteeniumoksiidi linkimise ära. Ma ei näe sellel mõtet kuna ruteenium(IV)oksiid on üks spetsiifiline ruteeniumi oksiid, ruteeniumi enda kohtagi on väga pealiskaudne artikkel. Ma ei saanud hästi sellest ümbersuunamisest aru. Ma saan aru, et ma pean teksti algusesse selle panema? Kuidas ma kolme erinevat ümbersuunamist teen, lisan kolm korda erineva märksõnaga? Kõik polümeerid ei ole orgaanilised, näiteks on olemas polüdimetüülsiloksaan, mis on "veidra plastiliini" (Silly Putty) üks koostisosadest. Hamburg (arutelu) 11. november 2012, kell 19:03 (EET)[vasta]


Definitsioon. "Ioonjuhtiv elektroaktiivne polümeer" peaks olema paksus kirjas. Polümeeri link on untsus. Sõna "ka" jätaksin ära.

Eesti keeles ei ole kombeks kasutada TM-märki, võta see ära. "Nafioni puhul" ja "Flemioni puhul" asemel on parem öelda "Nafionil" ja "Flemionil".

Sul on pikk sõna "polü(vinü...". See jätab mulje, et kogu selle pika sõna lühendnimi on "polü". Mul on niisugust asja raske uskuda. Võib-olla on lõppev sulg vales kohas, aga võib-olla ka algav sulg.

Ma lingiksin ikkagi ruteeniumoksiidile, kuigi see artikkel praegu puudub. Küll ta lähema paarikümne aasta jooksul tuleb. Ja keemilisest valemist RuO2 oleks ka kasu.

IPMK tööpõhimõttes jätaksin ära sõna "vastavalt".

SPK tööpõhimõttes paneksin "anioon teisest" vahele koma.

Elektrijuhtivusele tuleb linkida "elektrijuhtivus", mitte "elektrijuhtivuse saavutamiseks".

"Tingutuna" asemel peab olema "tingituna".

Nende vigade parandamise järel võib artikli avaldada. Seejärel tuleb luua ümbersuunamised paralleelnimedelt, mida on isegi kaks tükki: "Ioonne elektroaktiivne polümeer" ja "IEAP". Nende nimedega tuleb luua uued artiklid, pead looma kaks uut artiklit. Mõlemad uued artiklid peavad koosnema ühestainsast reast: #REDIRECT [[Ioonne elektroaktiivne polümeer]]. Pärast seda on töö arvestatud. Taivo 16. november 2012, kell 17:16 (EET)[vasta]

Parandasin väljatoodud vead peale ühe: seda pikka polü(vinü..) sõna ei saa eriti muuta. Tegemist on polümeeriga, mille monomeeriks on omakorda üks ko-polümeer. See ko-polümeer koosneb vinüüldifluoriidist ning heksafluoropropüleenist. Eesliide polü- peaks näitama, et antud ko-polümeer kordub. Kui sulud ära jätta, siis käiks polü ainult esimese sõna külge. Ma ei olnud viimaste paranduste sisseviimisel kogemata sisselogitud, loodan, et see pole probleem.Hamburg (arutelu) 17. november 2012, kell 13:06 (EET)[vasta]