Kasutaja arutelu:Allan Aksiim/Keinslik majandusarengu teooria

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Kirjavead

1. Tekstis on (ülemääraselt) palju kirjavigu. Ühe läbiva veana võib tuua välja võõrnimede käänamise kirjatekstides. Eesti keele reeglite järgi käib see hääldamise järgi: nimetavas Keynes [keins], seega omastav kääne on Keynes`i [keinsi].

2. Veel üheks veaks on kohe alguses „inglise majandusteadlane“. Kui siin on mõeldud riiki – ega teist võimalust polegi – siis tuleks riigi nimi ka korrektselt kirjutada.

3. Inglisekeelse jutu tsiteerimine (näiteks Krugmani lausutu) tuleb teha korda. Vaata viitamisreegleid ja näiteid mõnest teisest Vikipeedia artiklist.

4. Üheks murekohaks on „kohe väga hull lugu“ komavigadega. Seda tööd võib võtta kui harjutamist lõputööks. Lõputööd ei hakataks ilmselt lugemagi nii suure arvu komavigade ilmnemisel.

Sisulised vead

1. Tuleks kontrollida, kas käibel on mõistena „keinslik“ või (nagu ka mina pooldan) kasutatakse mõistet „keinsistlik“ Vaatasin järgi. Kasutusel on keinsistlik, keinslikku kasutavad ebausaldusväärsed allikad (guugelda neid).

2. Tekst on kohati inglise keele lauseehitusega, seda tuleks muuta. Teksti tuleks muuta lugejale arusaadavamaks. Kohati on liiga pikk jutt selle kohta, mida annaks palju lihtsamalt öelda.

3. Kohe esimeses lauses on sisuline ebakõla. „Keinslik majandusteooria tuntud ka kui keinsism ja Keynes' teooria on makromajanduse koolkond...“. Peale selle, et selles lauses on kaks komaviga, üks käänamisviga, on see ka sisuliselt väär. Keinsistlik majandusteooria ei ole koolkond – teooria ei ole koolkond. Need on kaks erinevat mõistet. Tekst tuleks vaadata sisu poolest üle ja muuta eesti keeles ladusalt loetavaks.

4. Esimene lõik peaks võimalikult selgelt ja lihtsalt ütlema ära mõiste definitsiooni. Mis see tegelikult on! Hetkel on esimene lõik küllaltki segane jutt. Ootaks korralikku definitsiooni ja selgitust. Paljud Vikipeedia kasutajatest, kes seda artiklit loevad, piirduvadki ainult sellega! Seega peab see andma võimalikult lihtsalt mõiste selgituse.

5. „Keinslase“ asemel oleks akadeemilises kirjakeeles korrektne kasutada „Keynes`i teooria pooldajad“. See on soovituslik siiski.

6. Artikkel on pikk ja põhjalik, aga entsüklopeedia artikkel peaks olema võimalikult lihtsalt seletav, konkreetne, loogiliselt järjestatud. Soovitav oleks keerulist sõnastust vältida ja panna rõhk hoopis arusaadavale ja lihtsale selgitusele.

Hooletusvead

Tekst tuleks vaadata üle. Juba esimeses lõigus hakkas silma sõna „tuntud“ asemel „tundud“.

Vikipeedia tavad

1. Vikipeedias ei viidata linkidega teksti sees, vaid viited kogutakse teksti lõppu. Vaata näidet teistest artiklitest.

2. Joonis on inglisekeelne. Aga ma tõesti ei tea, kuidas neid autoriõigustega kooskõlas saab muuta.

Kokkuvõttes võib öelda, et on tehtud väga mahukas ja tubli töö. Need puudused, mis ma eelnevalt leidsin, on suurel määral siiski vormistamise küsimus. Siiski ei saa kirjavigu sellises koguses läbi lasta (loe: neid ei tohi üldse olla).

Suuremad vead ongi kirjavead, viitamine artikli sees ja sisuline ebakonkreetsus. Samuti artikli alguses peaks olema võimalikult lihtne definitsioon, et lugeja saaks kohe aru, millega on tegemist. Vaatamata eelmainitule, on tehtud aukartustäratavalt mahukas töö ja hindan tänu sellele sind viie palli süsteemis neljaga. Tubli!

PS! Eks retsensiooni ülesanne olegi kirjatööd parandada ja seeläbi saab see veel paremaks. Edu! --Inx17 27. veebruar 2012, kell 13:55 (EET)[vasta]

Vaatan artikli vastavalt soovitustele läbi. Inglismaa ehk siis siinkohal "inglise" küsimuses pigem praegust kirjapilti ega sõnastust ei muudaks. Saaks kasutada ka sõna briti, ka Ühendkuningriigi kodanik saaks öelda aga seda vast ei tee praktilistel kaalutlustel keegi. Üldiselt pooldaks siiski selle sõna kui rahvuse tähistajana sellisena jätta nagu ta on ja lingi juurde anda. Seda rahvuslikku segadust, mida selles riigis esineb võiksid kasutajad juba ise edasi vaadata.

Kirjavead (loeks siinkohal kirjaveaks ka kõik koma-, käänamis-, hooletus-, ja muud taolised vead) jäidki endal läbi vaatamata kui töö valmis aga ise üle lugedes märkasin paju neid on ning tegelen nendega.

Joonise küsimus on ennast ka huvitav. Ajal kui paljudki õppejõud kasutavad õpetamisel palju inglisekeelseid materjale on raske õigustada millegi eesti keelde tõlkimist. Küll aga häirib see ennast ka ja parim lahendus oleks lihtsalt uus joonis luua ja see commomsisse lisada.

Selles küsimuses kas kasutada sõna keinslik või keinsistlik puudub endalgi selgus. Google võib küll ühtteist öelda aga kas seda saab pidada lõplikus tõeks? Tundub, et puhtam oleks kasutada küll viimast varianti aga arvestades inimeste harjumust sõnu lühendada ja mugandada võib esimene vorm pikas perspektiivis esile tungida. Küll aga ei pea see akadeemilise teksti puhul nii olema ja seega ka selle soovitusega arvestan.

Tegelikult kahtlustasin küll, et rohkem on sisuga probleeme. Olen päris kindel, et mõned terminid on eesti keelde vääralt tõlgitud ning ka allikad ei pruugi kõik ka leitavad olla (http://www.archive.org/index.php)-st sain küll kõik probleemsed kohad kätte, mis silma jäid ning seega on vähemalt praegusel hetkel eestikeelse artikli viitamine rohkem korras kui inglisekeelse oma aga 100% õigsust ei garanteeri, kuni kas ise või keegi teine on need ükshaaval läbi vaadanud.

Tegelikult kõik see on alles artikli kirjutamise algus. Õige töö alles algab.

--Allan Aksiim (arutelu) 2. märts 2012, kell 11:13 (EET)[vasta]