Kasutaja:Uljana Makarova/Bosnia ja Hertsegoviina põllumajandus
Põllumajandus[muuda | muuda lähteteksti]
Põllumajanduse tähtsus riigi majanduses[muuda | muuda lähteteksti]
Bosnia ja Hertsegoviina põllumajanduse osa SKTs on küllaltki väike - vaid 8,1% ja on hõivatud 5%.[1] tööealisest rahvastikust, selle majandusharu roll riigi majanduses on väike.
Põllumajanduse arengu eeldused[muuda | muuda lähteteksti]
Pinnamood on peamiselt mägine, aga põhjaosas on väikel alal on võrdselt tasane pinnamood. Bosnia ja Hertsegoviina asub vahemerelises kuivalembese põõsastikus. Bosnia ja Hertsegoviinas on okasmetsa leetmullad, mis on väheviljakad. Loodustingimused on soodsad põllumajanduse arengule, ja suur osa maad kasutatakse põllumajanduseks.[1] Riigi sisemaal valitseb mõõdukas kontinentaalne kliima, mida iseloomustavad kuumad suved ning külmad, lumised talved.
Põllumajanduse geograafia[muuda | muuda lähteteksti]
Taimekasvatus[muuda | muuda lähteteksti]
Kõige rohkem Bosnia ja Hertsegoviinas kasvatatakse maisi - 539 tuh t. Samuti kasvatatakse juurvilju - 480 tuh t, kartuli - 299 tuh t, nisu, oderi, kapsad, õunad.[2]
Loomakasvatus[muuda | muuda lähteteksti]
Bosnia ja Hertsegoviinas peetakse palju erinevaid loomi. Loomade arv seisuga 2013. aasta FAO andmetel: veised - 446 tuh, lambad - 1 mln, kitsed - 69 tuh, sead - 529 tuh, hobused - 17tuh. Peetakse ka pühvlid, kanad, pardid, hanid, kalkunid.[2]
Toiduainetööstus[muuda | muuda lähteteksti]
Bosnia ja Hertsegoviinas toodetakse erinevaid tooteid, näiteks õlut - 88 tuh, veini - 3 tuh, päevalilliõli - 21 tuh.[2]
Kaubandus[muuda | muuda lähteteksti]
Import[muuda | muuda lähteteksti]
Kõige rohkem Bosnia ja Hertsegoviinas importeeritakse nisu - 344 tuh t, ning suhkru, maisu jms.[2]
Eksport[muuda | muuda lähteteksti]
Kõige rohkem Bosnia ja Hertsegoviina eksporteeritakse rafineeritud suhkru - 61 tuh t, piima - 55 tuh t, ning mittealkohoolsed joogid - 31 tuh t.[2]