Kasutaja:Tairtugedam/liivakast
Tamm[muuda | muuda lähteteksti]
Tamm on piire, mis tõkestab pinnavee või maa aluste ojade voolu. Tammide veehoidlad summutavad üleujutusi ning lisaks varustavad veega ka niisuguseid tegevusi nagu niisutamine, tööstuslik kasutamine, vesiviljelus ja laevatatavus. Elektrienergia tootmiseks kasutatakse sageli hüdroenergiat koos tammidega. Tammi kasutatakse ka vee kogumiseks või säilitamiseks, mida saab erinevate alade vahel ühtlaselt jaotada. Varaseim teadaolev tamm on Jordaanias asuv Jawa tamm, mis pärineb 3000 eKr.[1]
Erinevad tammid[muuda | muuda lähteteksti]
Kaartamm[muuda | muuda lähteteksti]
Kaartamm on kaarekujuline tamm, mille kaare ülaosa on suunatud vette, et luua tugev struktuur, mis on vastupidav tammi taga asuvale veesurvele. Kaartammid on tavaliselt valmistatud betoonist ja vajavad vundamentide ning seinte jaoks head kivimitoetust, seega kasutatakse sedasorti tammesid tavaliselt kitsastes ja järskudes orgudes.[2]
Gravitatsioonitamm[muuda | muuda lähteteksti]
Gravitatsioonitammid tuginevad paigal hoidmiseks gravitatsioonile. Seesugused tammid on tavaliselt valmistatud betoonist, müüritisest või neist mõlemast ning ristlõikelt on need tavaliselt kolmnurksed. Gravitatsioonitammid peavad olema ehitatud kõlakivile ja sobivad laiade või kitsaste orgude jaoks.[3]
Piilartamm[muuda | muuda lähteteksti]
Piilartammidel on kolmnurkse kujuga seinad või tugipostid, mis on suunatud allavoolu küljele ja paigutatud vahedega, pidades niimoodi vastuvoolu poolt tulevale veesurvele. Piilartammid peavad olema ehitatud litofoni kivile ja on tavaliselt betoonist või müüritisest. Kontrollide vahekauguse tõttu võivad need materjalide osas olla üsna tõhusad.[4]
Turvalisus[muuda | muuda lähteteksti]
Reservuaaride seadus (1975) on reservuaaride ohutuseeskirjade seaduse (1930) uuendatud versioon, millega kehtestati ohutusseadused Ühendkuningriigi veehoidlate jaoks, milles hoitakse vähemalt 25 000 kuupmeetrit vett.
Ehitusinsenerid vastutavad veehoidlate ja nende tammide ohutuse kontrollimise eest. Veehoidlate omanikud on juriidiliselt vastutavad veehoidlate ohutuse säilitamise ja ehitusinseneride regulaarsete kontrollide eest.
Muldpaisudel võivad olla alla- ja ülesvoolu näol praod ja kühmud, mis viitavad ebastabiilsusele. Õõnsuste ilmnemine viitab sellele, et üleujutusvesi on tammi ületanud ja see hakkab allavoolu nõlva mööda erodeeruma.[5]