Kasutaja:MattiasRihvk22/Eoskupar
Eoskupar on sammaldel varrest väljakasvava harjakese tipul olev eoseid mahutav osa - eoseid sisaldav mahuti - sambla sugutu elujärgu olulisim osa. [1]
Ehitus[muuda | muuda lähteteksti]
Eouskupar koosneb urnist, kaanest, sambast, eoskotist, kaelast ja harjasest. Kuju ja suurus erineb liigiti. Kupra keskel paikneb sammas, mille ümber on eoskott. Eoskotis arenevad eosed. Tihti on eoskupar kaetud arhegooni kestast moodustunud tanuga. Eoste valmides eoskupra kaas avaneb. Eosest areneb soodsates kasvutingimustes niitjas harunenud eelniit ja sellest uus samblataim. Eoste abil paljuneb ja levib ainult sambliku seenekomponent. [2]
Erinevaid kupraid[muuda | muuda lähteteksti]
On olemas tippkupraid ja külgkupraid. Tippkupralisel samblal areneb eoskupar varre või selle püstise külgharu tipus. Külgkupralisel samblal arenevad eoskuprad varre lühikestel külgharudel. Enamus samblikke aretavad eoskupraid harva, paljunevad pigem vegetatiivselt. Eoskupardega paljunevad pigem samblad. Kupraid võib esineda ka varre otsas mitu. Neid võib leida nii lühikestel kui ka pikkadel harjastel. Ka lehtede vahel. Võivad olla pruunid, mustad.
Eosed[muuda | muuda lähteteksti]
Eos ehk spoor on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levimiseks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul. Eosed arenevad eoskottides, kus nad paiknevad tavaliselt 8-, harvemini 6-, 4- või 2-kaupa. Eoste värvus, kuju ja neid moodustavate rakkude arv on oluline süstemaatiline tunnus. Kujult võivad nad olla ümmargused, ellipsoidsed, munajad (üks ots jämenenud), sidrunikujulised (keskosa jämenenud), käävjad e. värtnakujulised (teravnenud otstega), pulkjad , silindrilised, nõeljad jne. Vastavalt sellele, mitmest rakust on eosed moodustunud, jagunevad nad 1-, 2- ja paljurakulisteks. Eosed levivad tuulega ja idanevad soodsates tingimustes. [3]
Paljunemisprotsess[muuda | muuda lähteteksti]
Eoskupardega paljunemise protsess: eoskupar → eosed → eelniit → emas - ja isastaim → viljastumine → viljastunud munarakk → eoskupraga taim → eoskupar. [4]
Samblike paljunemine võib toimuda kahel põhimõtteliselt erineval viisil - eoseliselt või vegetatiivselt. Eoseline sigimine ehk sporogoonia on suguta sigimisviis, mis toimub eriliste paljunemisrakkude ehk eoste abil. Eoste abil paljuneb ja levib ainult sambliku seenkomponent. Samblik saab tekkida vaid juhul, kui eose idanemisel arenenud seenehüüfid kohtuvad teatud aja vältel neile sobivate vetika- või tsüanobakterirakkudega, mille järel võib kujunema hakata samblikutallus. Eosed arenevad viljastatud munarakust harjase või lühikese jämedama jala abil. Kui eosed on valminud, kupar avaneb ja tuul või vesi kannab nad laiali. Kupra põhiline osa on eoseid mahutav urn. Urni katab pealt kaas. See kukub ära, kui eosed on valmis. Nii urn kui kaas on varieeruva kujuga. Urni suudme servas on sõõr (annulus). See on rakkude ring, mis soodustab kaane avanamist. Kaane avanemisel võib sõõr ära kukkuda või jääda urni serva külge.[5] [6]
- ↑ Paal, T. (2004). Väike sammalde ja samblike raamat. Lk. 224. AS Bit.
- ↑ "Sammalde ehitus".
- ↑ "Taimede paljunemine".
- ↑ "Sammalde paljunemine".
- ↑ Trass, Hans (1994). Eesti suursamblikud. Tartu: Greif. Lk 399.
- ↑ "Sporofüüt".