Kasutaja:MarkkuP/veelüksliivakast

Maastikujalgratas

Maastikuratas on jalgratta tüüp, mis on kohandatud sõituks maastikul. Esialgne suunitlus oli metsas ja mägedes ronimiseks. Selline ratas on tunduvalt parema läbitavusega maastikul ning väiksemate ratastega kui tänavaratas. 26-tollised rattad teevad tehniliselt raskel rajal sõitmise oluliselt mugavamaks ja kindlamaks. Maastikuratas sobib inimesele, kes armastab maastikul teha korralikku sõitu. Osaleb näiteks rattamatkadel või maratonidel.

Linnajalgratas

Linnaratas on jalgratta tüüp, mis on kohandatud sõituks linnatänavatel.

Hübriidjalgratas

On mõeldud nii linnatänavatele ja maanteele kui ka maastikule. Käikude arv jääb tavaliselt vahemikku 21 kuni 27 käiku. Rattad on 28 tollised. Rehvide laius vähemalt 35mm. Rattale on võimalik paigutada lisavarustust.

Elektrijalgratas

Elektrijalgratas jääb oma olemuselt kuskile jalgratta ja mootorratta vahele ja tekkis, kui jalgratta külge püüti ühendada mootorit. Selline vaheetapp jalgratta ja mootoratta vahel aga ei ole kunagi laia populaarsust kogunud.

Elektrijalgratast eristab tavalisest jalgrattast aku, mootori ja mootori tööd reguleeriva kontrolleri olemasolu. Akuna kasutatakse tavaliselt nikkelmetallhübriidakusid, liitiumioonakusid või liitiumpolümeerakusid, kuna pliiakud on varemmainitutest pea poole raskemad. Siiski on need akud tunduvalt kallimad. Mitmed tootjad pakuvad ka jalgratta raami sisse paigutatud akusid. Kasutatavad mootorid on väga kõrge kasuteguriga (umbes 95%), peaaegu hääletud ja võrdlemisi lihtsa ehitusega. Mootori juurde on aga kindlasti vaja juhtelektroonikat.

BMX

BMX (Bicycle MotoX (Cross)) on jalgrattatüüp, mis on kohandatud trikkide sooritamiseks. BMX-jalgrattaid võidakse teha titaanist, et muuta neid kergemaks. Tavaliselt on neil ratastel 20-tollised veljed.

BMX jalgrattad pärinevad Ameerika Ühendriikidest, California osariigist, kus 1960ndatel jäljendasid teismelised jalgratastel oma motokrossi eeskujusid.