Kasutaja:K1Ilves/liivakast

Allikas: Vikipeedia
Maa-alune turg

Maa-alused ehitised võivad olla kas inimtekkelised või looduslikud. Selliseid ehitisi on kasutanud inimesed juba aastasadu varjupaigana. Tänapäeval kasutatakse neid ehitisi ka teistel eesmärkidel. [1]


Kasutusalad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Koobas. Looduslikud või inimtekkelised. Kasutati elukohana või varjupaigana.
    Koobas
  • Tunnel. Kasutatakse teetöödel,kaevandustest ja liiklemiseks. Ehitatakse sügavamale maa alla või mägede sisse. Tunnelid on hõlbustanud inimeste liikumist mägistel maadel lühendades teekonda. Tunneli ehitamise tehnikad on kaevandustööstuses hästi välja töötatud kuid siiski võivad need olla kulukad ja ohtlikud võrreldes mõne teise alternatiiviga.
  • Maa sisse ehitatud hooneid kasutatakse igapäevaelus märkamatult. Nendeks on näiteks kaubanduskeskused, parklad, eluhooned. Hooned võivad ka olla vaid osaliselt maa alla ehitatud ( nt kaubanduskeskuse parkla osa). [2]

Omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Eelised[muuda | muuda lähteteksti]

Maa-alustel ehitistel on palju eeliseid. Kasutades tunneleid ja maa aluseid ehitisi ühistranspordis vähendame liiklusvoogu ning lühendame sõiduaega. Samuti on väiksem risk liiklusõnnetustele. Ehitades maa alla, säästame me keskkonda ja tagame suuremat ala rohelusele. Ehitist ümbritseb ideaalne isoleermaterjal. Müra kostumine on minimaalne ja ehitise hoolduskulud oleksid minimaalsed tänu stabiilsele temperatuurile ja vastupidavusele välismõjude eest. Hoonetel on ka sotsiaalsed eelised. Maa-alused ehitised võimaldavad rahvaarvu suurenemist, ilma et me peaksime linna piire laiendama.Sel viisil säilitame põllumajandus pinda ja piirkondlik ebavõrdsus väheneks . Ehitiste rajamine annaks uusi töökohti ja arendaks inimeste oskusi selles valdkonnas. Samuti oleks inimestel turvatunne keskkonna mõjude eest, kuna ehitised on vastupidavad ja elaksid üle paljud looduskatastroofid. [3]


Puudused[muuda | muuda lähteteksti]

Maa-alustel ehitistel on märkimisväärselt palju puudusi, mis seni on ka olnud põhjuseks miks selliseid hooneid nii vähe on ja miks enamasti on need hooned ühiskasutuses, mitte elamispinna kujul. Ehitusalased puudused on peamised, miks maa-aluseid hooneid ei teha palju. Ehitiste maksumus on suur investeering ja seda riski ei taheta võtta. Kuigi enamik vajaminevat materjali saab juba kaevandades, tekivad uued probleemid mis nõuavad lahendamist. Raskusi tekitav veesüsteem, gravitatsioon ei ole enam abiks vaid kahjuks. Maa-all on niiske ja pole aknaid mida avada hoone tuulutamiseks. Õhk muutub niiskeks ning korralik ventilatsioon on puudulik. Sotsiaalse poole pealt on samuti puudusi. Päikesevalguse puudumine ja kinnised ruumid mõjuvad negatiivselt. Paljud inimesed on harjunud ilusate vaadetega aknast ja suure maaalaga, mis muutuks maa-alustes hoonetes elamisel. [4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]