Kasutaja:Jmoro/harjutus

Allikas: Vikipeedia

Orienteerumise ökoloogilised mõjud[muuda | muuda lähteteksti]

Orienteerumise ökoloogilisi mõjusid kasjastavad Rahvusvahelise Orjenteerumisspordi Föderatsiooni (IOF) Keskkonna komisjoni poolt koostatud rapordid, mille eesmärk on nende väheste ökoloogide arvamuse ümberlükkamine, kes nägid orjenteerumist kui potentsiaalselt floorat ja faunat kahjustavat tegevust ning tõestamine, et kuigi on tegemist radasid mittekasutava ja sageli suurte osavõtjate arvuga spordi üritusega, on orienteerumise ökoloogiline mõju tühine [1].

Orienteerumisele omased karakteristikud, mis vähendavad ala ökoloogilist mõju.
  • hajutatus ruumis – orjenteerumisrajad peavad arvestama erinevate osalejate võimeid ning seetõttu moodustakse neid ühe ürituse jaoks mitmeid, vähendades radade hajutamisega ka koormust loodusele.
  • hajutatus ajas – kuna võistlejatel on erinevad stardiajad, soodustab see erinevate jooksuradade valikut ning seeläbi vähendab tallamisega tekitatud kahju.
  • lühiajaline tegevus – orjenteerumisradu kasutatakse mitmekordselt lühikese ajavahemiku jooksul harva. Lisaks võistlused ise kestavad suhteliselt lühikest aega, mistõttu kahju loodusele ei ole nii suur ning võimalus vegetatsioonil taastuda ja loomadel oma elupaikadesse tagasi pöörduda jääb alles.
  • pelgupaigad suurematele loomadele – orjenteerumise heaks tavaks on radade planeerimisel mõelda ka sellele, kuhu suuremad loomad saaksid varjuda ning luua rajad nendest aladest võimalikult kaugele.
  • tundlike alade vältimine – kui tundlikest aladest on planeerijaid teavitatud, on võimalik rajameistritel nendega ka arvestada ning nendesse sisenemist osalejatele aladest teavitamata, ära hoida.


Viited
  1. Parker 2010