Kaitsealune

Kaitsealune (inglise keeles defendant) on isik, keda advokaat kaitseb kohtuprotsessis. Kaitsealune esineb mõistena vaid kriminaalmenetluses, kus kaitsealuseks on kahtlustatav, süüdistatav ja kohtualune. Tsiviilkohtumenetluses seevastu on menetlusosalisteks üldjuhul hageja ja kostja.

Kehtivuse kaotanud kriminaalmenetluse koodeksi paragrahvis 42 nimetati kriminaalmenetluse kaitsealuste tüübid. Selle paragrahvi esimese lõike järgi on kahtlustatav isik, kelle suhtes on piisav alus teda kahtlustada kuriteo toimepanemises ja uurija on koostanud selle kohta määruse, samuti isik, kes on kahtlustatuna kuriteo toimepanemises kinni peetud. Lõike 2 järgi on süüdistav isik, kelle suhtes on tehtud süüdistatavana vastutusele võtmise määrus. Kohtualune on aga isik, kes on kohtuniku määrusega antud kohtu alla. Kehtivast kriminaalmenetluse seadustikust on mõiste „kohtualune“ välja jäetud ning kriminaalmenetluses on kaitsealusena vaid kahtlustatav ja süüdistatav, kelle sisuline definitsioon on säilinud.

Kaitsealune ja kaitsja

Kohtuprotsessi alguses saab isik ehk kaitsealune endale ise kaitsja valida või määratakse isikule kaitsja. Kaitsealuse enda valitud kaitsja on lepinguline ehk kokkuleppeline kaitsja. Lepinguline kaitsja on enne oma kaitsealusega kohtunud ning kaitsmise kokku leppinud. Seevastu määratud kaitsja nimetab prokuratuur, kohus või uurimisasutus.

Kaitsealuse õigused

Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab §-s 21, et kuriteos kahtlustataval on õigus viivitamatult endale kaitsja valida ja temaga kohtuda. Enne on kaitsealusel õigus saada teavet selle kohta, et ta võib valida endale kaitsja. Isikul peab olema olnud võimalik valiku üle ning võimalike kandidaatide, nende andmete ja kliendilepingu tingimuste üle otsustada. Kriminaalmenetluse seadustiku §-s 8 on lisatud, et prokuratuur, kohus või uurimisasutus peavad kahtlustatavale või süüdistatavale tagama reaalse võimaluse ennast kaitsta.

Peale eelmainitu on kaitsealuse (kahtlustatava) õigused järgmised:

1. õigus teada enda kahtlustuse sisu, anda selle kohta ütlusi või keelduda ütluste andmisest;
2. teada, et tema ütlusi võidakse kasutada süüdistuseks tema vastu;
3. vajaduse korral õigus tõlgi abile;
4. õigus teiste isikute juuresolekuta enda kaitsjaga kohtuda. Samuti on isikul õigus kaitsja juuresolekule ülekuulamisel ning osaleda vastastamisel, ütluste seostamisel olustikuga ja tema äratundmiseks esitamisel.

Peale eelmainitu on oluline ka õigus osaleda kohtus enda vahistamistaotluse arutamisel; esitada tõendeid, taotlusi ja kaebusi; tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mida tuleb protokollida.

Kaitsealusel on õigus saada oma kaitsjalt sellist õigusteenust, milles kaitsja on lähtunud vaid kliendi huvidest ning et kaitsja oleks oma töös kasutanud kõiki viise ja vahendeid, mis ei ole vastuolus seadusega. Kokkuleppe korral on kaitsealusel õigus kasutada kuni kolme kaitsjat. Kriminaalmenetluse seadustikus on toodud eraldi välja, et süüdistatavale kohalduvad kahtlustatava õigused ning et sel juhul on isikul õigus kaitsja vahendusel tutvuda kriminaaltoimikuga ja võtta osa enda kohtuasja arutamisest.

Kaitsealuse kohustused

Kaitsealuse (kahtlustatava) peamised kohustused on ilmuda uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu kutsel ning osaleda menetlustoimingus. Lisaks peab kahtlustatav alluma uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu esitatud korraldustele.

Kaitsealune on kohustatud kasutama kaitsjat, kui ta on teo toimepanemise hetkel alaealine või kui ta ei ole oma psüühilise või füüsilise puude tõttu suuteline ise end kaitsma. Peale selle on kaitsja kaasamine kohustuslik, kui isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteos, mille eest võidakse talle seaduse järgi mõista eluaegne vanglakaristus; kui isiku huvid on vastuolus teise isiku huvidega, kellel erinevalt temast on kaitsja, või kui isik on viibinud vahi all vähemalt pool aastat. Nii nagu õigustega, kohalduvad süüdistatavale kahtlustatava kohustused.