Käsuõigus

Käsuõigus (inglise keeles command authority) on ülema ametikohast tulenev või kõrgema ülema poolt üle antud õigus ja kohustus anda käske oma pädevuse ulatuses.

Sätestus

Eesti õigusloomes on käsuõigus ja selle kohta käivad normid sätestatud peamiselt kahes kohas:

1. Kaitseväe korralduse seaduse kolmandas peatükis, kus on esitatud kaitseväe juhatuse üldised põhimõtted, alluvussuhted ja peamised ülesanded ning reeglid käsuõiguse üleandmise ja käskude kohta;
2. Määruses „Käsuõiguse üleandmise ja vastuvõtmise kord kaitseväes ja rahvusvahelises sõjalises koostöös”, mis on vastu võetud seadustest tuleneva nõude tõttu kehtestada käsuõiguse üleandmise kord.

Käsk

Käsuõiguse objekt on käsk, mis peab olema:

• käsu andja käsuõiguse piirides ja kooskõlas õigusaktidega;
• avaldatud suulises, kirjalikus või märguande vormis;
• selgelt sõnastatud eesmärgi, täpse ülesande ja täitmise tähtajaga.

Käsu saaja on kohustatud täitma kõige otstarbekamal viisil kõik käsud, mille on andnud talle tema suhtes käsuõigust omav isik, seda ka juhul, kui käsk on keelatud (vastuolus käsu saaja õigustega, käsuõigust ületav, põhjendamatult ohtlik). Täitma ei pea vaid tühiseid käske – selliseid, mis kohustavad süütegu toime panema, alandavad inimväärikust või on teenistusvälised (erand – kaitseväe korralduse seaduse § 30). Käsu täitmise tagajärgede eest vastutab käsu andja.

Käsuõiguse üleandmine

Ülemal on võimalik oma alluvale ajutiselt käsuõigust üle anda. Käsuõiguse üleandmine peab olema täpselt määratletud ülesande ja üleandmise kestuse kaudu. Lisaks peab käsuõiguse üleandmise või vastuvõtmise käsk sisaldama käsuõiguse andnud ülema nime, auastet ja ametinimetust ning väeüksuse nimetust, asukohta, suurust, relvastust ja piiranguid. Üleandmise alusel kehtestatu on oma olemuselt piiratud ja ajutine ega muuda väeüksuse üldist struktuuri.

Käsuahel

Käske antakse ja võetakse vastu ülemus- ja alluvussuhete alusel kindlaks määratud käsuahelat mööda. Käsuahelas on igal astmel oma pädevus ja vastutus. Selle kõrgeimatel tasemetel on Eestis Vabariigi President ja temale alluvad. Eesti Kaitseväe sisese käsuahela tipus on kaitseväe juhataja ning temast liigub käsuõigus alla läbi erinevate ahela osade.

Kaitseväe käsuõiguse ahela osad moodustavad kaitseväe auastmed, mida on 21 ja mille alla kuuluvad ohvitserid ja sõdurid.

Käsuõiguse liigid

Käsuõigus on jaotatud selle ulatuse järgi kuude peamisesse liiki. Käsuõiguse liigist sõltub see, milliseid ülesandeid ja ümberkorralduskäske saab käsuõigusega isik oma üksustele anda. Käsuõiguse liik pannakse paika varajase juhtimishinnangu käigus. Käsuõiguse liigid on:

1. Täielik käsuõigus (FULL COMD) – õigus anda käske kõigi sõjaliste operatsioonide ja väehalduse aspektide kohta, distsiplinaarvõim
2. Operatiivkäsuõigus (OPCOM) – õigus anda põhiülesanded (missiooni) ja ülesandeid ning muuta üksuste struktuuri ja määrata OPCON/TACOM
3. Operatiivjuhtimisõigus (OPCON) – õigus anda funktsiooni, aja või kohaga piiratud spetsiifilisi põhiülesandeid ja ülesandeid ning määrata TACOM
4. Taktikaline käsuõigus (TACOM) – õigus anda ülesandeid ülema antud põhiülesande täitmiseks
5. Taktikaline juhtimisõigus (TACON) – õigus anda juhend ülema antud põhiülesande või ülesande täitmiseks
6. Väehaldamisõigus (ADCON) – õigus anda korraldus ainult ülema nõusolekul

Juhtimise ühtsus

Olukordades, kus mitmed väed toimivad koos ühise eesmärgi nimel, toimib käsuõigus juhtimise ühtsuse põhimõttel. See põhimõte siis, kui mitu riiki teevad omavahel sõjalist koostööd. Sellistes olukordades määratakse vägedele ühine ülemjuhataja, kellel on kõikide üle käsuõigus. Takistuseks võib ühistest eesmärkidest hoolimata olla eri vägede erinev juhtimisstruktuur ja võimetus operatsioone ühisele korraldada, mis võib rahvusvahelises vägede koostöös põhjustada logistilisi probleeme.