Jaak Reewits

Jaak Reewits (16. IV 1866 — 24. II 1962) oli Eesti kirjastaja ja raamatukaupmees. (Nõukogude ajal kasutati ka nimekuju 'Reevits'.)

Ta aitas Konstantin Pätsil asutada ajalehte Teataja, mis oli Põhja-Eestis oluline platvorm Eesti iseseisvuse saavutamiseks.

Kunstnik ja kirjastaja Kiwa on tema lapselapselaps.

Elulugu

Jaak Reewits pärines Viljandimaalt Tarvastu kihelkonnast Kuressaare valla kehvikuperest. Ta alustas läinud sajandi lõppkümnendil rändraamatukaupmehena, hakkas peagi kirjastama ning avas 1900. aastal Viljandis oma raamatu- ja seemnekaupluse. 1905. a. revolutsiooni sündmustest osavõtu pärast sai J. Reewits ihunuhtlust ja brošüüri “Mai öö” eest põletati kauplus karistussalkade poolt. Ta üritas äri jätkata Tartus, kuid pidi sealtki varsti minema ja Venemaal varju otsima. 1908. a. pöördus Reewits tagasi Tartusse, kus rajas raamatu- ja kirjatarvete kaupluse «Kultura», kuid juba mõne kuu pärast tuli tal äri sulgeda ja jääda ainult kirjastajaks ning raamatulaopidajaks. 1915. a. avas ta uuesti raamatukaupluse («Ekonomija»), mida pidas üle kahe aasta. Vabariigi ajal piirdus Reewitsa tegevus raamatuantikvariaadi pidamisega.

Kirjastustegevus

Pahempoolselt meelestatuna kirjastas J. Reewits esmajoones materialistlikku maailmakäsitust propageerivaid populaarteaduslikke teoseid loodusloo alalt, praktilisi töö- ja tervishoiukäsiraamatuid, kuus aastakäiku kalendrit «Kiir» (1909— 1914) ning vähesel määral ka ühiskonnakriitilisi ilukirjanduslikke teoseid. Tema väljaandel on ilmunud kokku ligi 50 raamatut.

1906. aastal tegeles ta agaralt Eduard Vilde toimetatud poliitilise pilkelehe “Kaak” levitamisega, võttes sellest müügile umbes 1000 eksemplari. 1910. avaldas ta Eduard Vilde töölisromaani “Lunastus”.