Igor Štšjogolev
.jpg)
Igor Olegovitš Štšegolev (И́горь Оле́гович Щёголев; sündis 10. novembril 1965 Vinnitsas, Ukraina NSV) on Venemaa riigitegelane. Vene Föderatsiooni presidendi täievoliline esindaja Keskföderaalringkonnas alates 26. juunist 2018, Venemaa Föderatsiooni Julgeolekunõukogu liige alates 3. juulist 2018.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Lõpetas Leipzigi ülikooli germanistika teaduskonna ja Moskva Riikliku Võõrkeelte Instituudi tõlketeaduskonna. 1988–1998 töötas ITAR-TASSis, oli agentuuri enda korrespondent Pariisis. Alates 1997. aastast oli ta ITAR-TASSi uudisteteenistuse juhataja asetäitja.
1998. aastal asus ta tööle valitsuse teabeosakonda osakonnajuhataja asetäitjaks.
18. septembril 1998 määrati ta Vene Föderatsiooni peaministri Jevgeni Primakovi pressisekretäriks. 1998. aasta oktoobris määrati ta peaminister Jevgeni Primakovi korraldusel Venemaa valitsusaparaadi valitsusteabe osakonna juhatajaks. Ta asendas sellel ametikohal Andrei Korotkovi, kes asus osakonnajuhataja asetäitja kohale. Vabastati ametist juunis 1999. Ta määrati Vene Föderatsiooni peaministri Sergei Stepašini nõunikuks.
Jaanuarist 2000 kuni detsembrini 2001 oli Vene Föderatsiooni presidendi administratsiooni pressiteenistuse juht.
2001. aasta detsembris määrati ta Vene Föderatsiooni presidendi protokolliülemaks. Vene Föderatsiooni presidendi administratsiooni ümberkorraldamisel 2004. aasta märtsis säilitas ta Vene Föderatsiooni presidendi protokolli juhi ametikoha.
12. mail 2008 oli ta Telekomi- ja Massikommunikatsiooniministeeriumi juht, asendades sellel ametikohal Leonid Reimani, kes juhtis ministeeriumi aastatel 1999–2008.
2010. aasta augustis valiti ta telekommunikatsiooniettevõtte Svjazinvest direktorite nõukogu esimeheks.
22. mail 2012 määrati ta Vene Föderatsiooni presidendi abiks.
26. juunil 2018 määrati ta Venemaa Föderatsiooni presidendi täievoliliseks esindajaks Keskföderaalringkonnas. 3. juulil 2018 nimetati Vene Föderatsiooni Julgeolekunõukogusse.
Sanktsioonid[muuda | muuda lähteteksti]
6. augustil 2014 kehtestas talle sanktsioonid Kanada, 25. veebruaril 2022 Euroopa Liit, 9. mail 2022 tegi seda Ühendkuningriik, 6. aprillil 2022 USA, 4. märtsil 2022 Šveits, 25. veebruaril 2022 Austraalia, 3. märtsil 2022 Jaapan, 7. septembril Ukraina, 3. mail 2022 Uus-Meremaa.[1]