Histriooniline isiksushäire
Histriooniline isiksushäire on isiksushäire, mida iseloomustab ülemäärane emotsionaalsus, tähelepanuvajadus ja teatraalsus. Kaasneda võib egotsentrilisus, enesehellitamine, pidev tunnustuseihalus, kerge haavumine ja püsiv manipuleeriv käitumine oma tahtmise saamiseks. Histrioonilist isiksushäiret on Ameerika Ühendriikides diagnoositud naistel neli korda sagedamini kui meestel.[1] Häire puudutab 2–3% elanikkonnast ja 10–15% psühhiaatriaravi patsientidest.[2]
Varem nimetati seda isiksushäiret hüsteeriliseks isiksushäireks. Histrioonilise isiksusega on väga kerge luua tutvust, kuid neil tekib raskusi lähedaste, pikaajaliste ja vastastikku rahuldust pakkuvate suhete hoidmisega. Neil on keeruline kogeda sügavaid tundeid ning neid teistega jagada, kuna nad on emotsionaalselt pinnapealsed ja muudavad tihti oma arvamust, mida teised tõlgendavad siiruse puudumisena. Neid peetakse egotsentrilisteks, manipuleerivateks, ennast õigustavateks, kes on teiste suhtes hoolimatud. Selleks, et suhet hoida võivad nad manipuleerida tehes enesetapuähvardusi või reaalseid enesetapukatseid.
Histrioonikud võivad olla ka kergeusklikud ja kergesti mõjutatavad. Nad ei pruugi taluda pinget ja rutiinseid tegevusi – alustavad tegevusi ilma neid lõpetamata või hüplevad ühelt tegevuselt teisele. Teevad sageli rutakaid ja mõtlematuid otsuseid.
Teistelt ootavad histrioonilise isiksusehäirega inimesed tähelepanu, kiindumust ja tunnustust ja võivad olla sõltuvad ja abitud, otsides teistelt heakskiitu. Nad on väga tundlikud kriitika osas ning muretsevad ülemääraselt oma välise veetluse pärast.
Kui on tegemist psühhiaatrilise diagnoosiga, siis inimesel võivad esineda allolevad tundemärgid:
- enesedramatiseerimine, teatraalsus, emotsioonide liialdatud väljendamine;
- sisendatavus, kerge mõjutatavus teiste inimeste või asjaolude poolt;
- õõnes ja labiilne emotsionaalsus;
- egotsentrilisus, enesehellitamine, ja hoolimatus teiste vastu;
- püsiv iha erutavate sündmuste, tunnustuse ja tegevuste järele, kus oleks võimalik olla tähelepanu keskpunktis;
- sobimatult võrgutav välimus või käitumine, ekshibitsionism;
- liigne mure kehalise veetluse pärast.
USA-s on sümptomite kergemaks meeldejätmiseks kasutusel ingliskeelne lühend "PRAISE ME":[3][4]
- Provocative (or seductive) behavior – provokatiivne käitumine
- Relationships are considered more intimate than they actually are – suhted on rohkem intiimsed kui tegelikult on
- Attention-seeking – tähelepanu otsimine
- Influenced easily by others or circumstances – kergesti teiste ja ümbruskonna poolt mõjutatav
- Speech (style) wants to impress; lacks detail – kõne peab teisi imetlema panema, kuid detailid puuduvad
- Emotional lability; shallowness – emotsionaalne labiilsus, pealispindsus
- Make-up; physical appearance is used to draw attention to self – füüsiline välimus on sätitud nii, et tõmbab teiste tähelepanu
- Exaggerated emotions; theatrical – võimendatud emotsioonid, teatraalne
Histriooniline häire esineb sageli koos teiste psüühikahäiretega nagu: kohanemishäireid, ärevus, depressioon, sõltuvushäired, krooniline meeleolulangus ehk düstüümia, stressist tingitud kehalised häired jms. On täheldatud, et selle isiksushäirega isikud pöörduvad arsti poole üldpopulatsioonist neli korda sagedamini.
Psühhoanalüütiline teooria histrioonilise isiksushäire põhjustest[muuda | muuda lähteteksti]
Psühhoanalüütiline teooria leiab, et selle isiksushäire põhjuseks võis olla autoritaarselt või eemalolevalt suhtuvad vanemad või üks lapsevanem, tavaliselt ema. Sellise suhtumisega kaasnes ka tingimustega armastus, kus laps ei suutnud seatud tingimusi kunagi täiuslikult täita.[5] Freud kasutades psühhoanalüüsi, uskus, et himurus peegeldab patsiendi võimetust tingimusteta armastada ja kognitiivselt küpseks areneda ning sellised patsiendid on üldiselt madala emotsionaalsusega .[6] Ta uskus, et võimetus armastada võib tuleneda traumaatilisest kogemusest, nagu näiteks lapsepõlves lähedase inimese surm või lahutamine ühest lapsevanemast, mis andis talle vale ettekujutuse suhtes pühendumisest. Läbi ühe või mitme traumaatilise kogemuse, kus kaob lähedane sõber või pereliige (kas surma või lahkumise tõttu), võib inimesel kaduda võime teiste inimestega tõelisi sidemeid luua.[7]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Seligman, Martin E.P. (1984). "Chapter 11". Abnormal Psychology. W.W. Norton & Company. ISBN 0-393-94459-X.
- ↑ "Chapter 16: Personality Disorders". DSM-IV-TR Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders. American Psychiatric Publishing. 2000. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. november 2011. Vaadatud 26. veebruaril 2018.
- ↑ Pinkofsky, HB (september 1997). "Mnemonics for DSM-IV personality disorders". Psychiatric services. Washington, D.C. 48 (9): 1197–1198. DOI:10.1176/ps.48.9.1197. PMID 9285984.
- ↑ "Personality Disorders".
- ↑ Bienenfeld, David (2006). "Personality Disorders". Medscape Reference. WebMD. Vaadatud 10.01.2007.
- ↑ Pfohl, B. (1995). Histrionic personality disorder. The DSM IV Personality Disorders, 173–192.
- ↑ Nickert, J. (n.d.) Histrionic Personality Disorder.