Hippolyte

Allikas: Vikipeedia
Herakles tapab Hippolyte. Vaasimaal 6. sajandist e.m.a.

Hippolyte oli vanakreeka mütoloogias amatsoonide kuninganna, sõjajumal Arese ja amatsoonide kuninganna Otrera vanim tütar. Ta päris emalt amatsoonide kuninganna tiitli.

Isa andis Hippolytele imekauni vöö, mida on nimetatud ka võlutuks, ent ükski jutustaja ei märgi, milles võluvõime seisnes. Selle äratoomine oli Heraklese 9. vägitöö. Selle ülesande andis Heraklesele Eurystheus oma tütre Admete palvel. Herakles purjetas amatsoonide maale koos Ateena kuninga Theseuse, Sthenelose ja Telamoniga. Pole teada, kas Eurystheuse isa ja Heraklese vanaonu Sthenelos oli sama mees, kes sellel retkel osales, või on tegu nimekaimudega.

Herakles tahtis vööd saada, lubades seejärel rahumeelselt lahkuda. Hippolyteni olid juba jõudnud kuuldused Heraklese vägitöödest ning ta eelistas mitte tüli kiskuda, vaid loovutas vöö vabatahtlikult. Järgnenud peo käigus läks või viidi vägisi Hippolyte õde ja troonipärija Antiope Heraklese laevale. Järgnes relvastatud kokkupõrge amatsoonide ja kreeklaste vahel, mille käigus Herakles tappis Hippolyte ja põgenes koos oma meeste, vöö ja Antiopega. Väidetavalt tappis Herakles kuninganna kogemata ja kurvastas hiljem väga. Hippolytele järgnes troonil tema järgmine õde Penthesilea.

Theseus viis Antiope Ateenasse ja abiellus temaga. (On ka väidetud, et hoopis Hippolyte sõitis Ateenasse ja abiellus Theseusega). Nad said ühe lapse, poja Hippolytose. Legend, et Theseuse naine suri sünnitusel, tundub vähetõenäolisena, sest teise naise võttis Theseus alles siis, kui Hippolytos oli hilisteismeline. Teise legendi järgi hülgas Theseus oma naise noorema ja kaunima Phaidra pärast. Antiope (või Hippolyte) kutsus amatsoonid appi ja need ründasid oma laevastikuga Ateenat Theseuse ja Phaidra pulmapäeval, ent said lüüa ja Antiope (või Hippolyte) langes lahingus. Theseuse eluajal Ateena rohkem ei sõdinud.