Hüdrauliline juhtivus

Hüdrauliline juhtivus ($K$; ${\tfrac {kg}{s\times MPa}}$, ${\tfrac {mmol}{s\times kPa}}$) väljendab kogu taime või tema üksikute organite (leht, oks, vars, juur, juurestik) veetranspordivõimet ehk seda, kui hõlpsalt suudab vesi taimeorganeid läbida. $K$ on arvutatav veevoolu kiiruse ($q$; ${\tfrac {mmol}{s}}$, ${\tfrac {kg}{s}}$) ning rõhkude või veepotentsiaalide erinevuse ($\Delta P$; ${\tfrac {1}{kPa}}$, ${\tfrac {1}{MPa}}$) suhtena:

$K={\frac {q}{\Delta P}}={\frac {q}{\Delta \Psi }}$

Tavaliselt väljendatakse hüdraulilist juhtivust taimeorgani pindalaühiku (lehtede projektsioonipindala, ksüleemi ristlõikepindala jne) kohta. Hüdrauliline juhtivus on takistuse pöördväärtus, mis tähendab, et $K$ on seda suurem, mida väiksem on takistus veevoolule läbi taimekudede ja vastupidi. Hüdrauliline takistus ($R$; ${\tfrac {MPa\times s}{kg}}$) on tuletatud omakorda vastavalt analoogiale Ohmi seadusega. Kõige kiiremini liigub vesi taimes juhul, kui veepotentsiaali gradient on suur ja hüdrauliline takistus väike.

Vedeliku viskoossus

Hüdrauliliste mõõtmiste puhul tuleb kindlasti arvestada vedeliku viskoossusega, mis sõltub lahustunud ainete sisaldusest. Näiteks kontsentreeritud suhkrulahus on üsna viskoosne ja aeglustab märkimisväärselt voolu.

Vaata ka

• ksüleem
• hüdrauliline erijuhtivus