Gu (mürk)
Gu ( liht. : 蛊; trad. : 蛊; gǔ) on salvavatelt elukatelt võetud mürk, mis seostub lõuna Hiina kultuuride ja eriti Nanyuega . Traditsionaalsel gu mürgi valmistamisel suleti kööginõusse mitu mürgist elukat (nt sajajalgseid, madusid, skorpione ), kus nad üksteist nahka pistsid. Selle tulemusena koondunut nende toksiin ühte ellujäänusse. Gu oli kasutatusel mustas maagias manipuleerimaks seksuaalpartneritega, tekitamaks pahaloomulisi haigusi ja põhjustamaks surma. Hiina folkloori järgi võib gu vaim muutuda erinevateks loomadeks. Tavaliselt ussiks, tõuguks, maoks, konnaks, koeraks või seaks.
Piktogrammist[muuda | muuda lähteteksti]
Piktogramm kujutab kolme nõus olevat tõuku (ussi, putukat) ja edastab pilti lohakile jäetud toidunõusse (ka ohvrinõusse) roiskumise ja käärimisega seotult tekkinud elukatest (parasiitidest). Hieroglüüfi tähenduseks on nii mürgised elukad ja parasiidid, kui ka mürk ja hukutavad ained (narkootikumid). Sellest tulenevalt ka lummus, nõidus, laastav ja võrgutav mõju (eriti naise). Tegusõnana tähendab ära nõidumist, ära lummamist ja ära meelitamist. Hiina meditsiinis tähistab see ka kahjulikku kuumust ja mürgist hingust (qi), mis kahjustab tervist. (Nn kuumad tüdrukud …) Kuid ka gu nõiduses süüdistatud isiku, kellel oli pea ära löödud ja teiba otsa pandud, vaim.
Taoistlikus alkeemias[muuda | muuda lähteteksti]
Peale inimese sündi võtavad ta üle võimus kolmes peamises kehakeskmesse asuvad kolm kurivaimu go’d, kes püüavad ta elusalt nahka panna. Nendeks on: peakeskmes sinine (vana) madu, rinnakeskmes valge preili ja (ala)kõhukekmes verine laip. [1] (Mõneti meenutavad need Ilmutuse raamatu kurja kolmainsust: vana madu (saatan), Baabeli hoora (koos valeprohvetiga) ja metsalist.) Taoistlikule alkeemilisele praktikale aluse panemiseks tuli kõigepealt neist vastava eluviisiga lahti saada.
Muutuste raamatus[muuda | muuda lähteteksti]
Gu on ka 18. kuusjoone nimi. Loo algolekuks on rikutus ja lumm. Selle toova vastupidise kuusjoone Järgimise vorm meenutab veinipitsi. Joonte tekstis käsitletakse vanematelt saadud ja elus järgitavate kahjulike harjumuste parandamist ja nende lummast vabanemist. Eriti raske on kiindumuste tõttu parandada ema poolt rikutut. Loo sisuks on läbi (kõrgemate) pürgimuste rikutuse parandamine ning vanematelt saadu ja enda poolt tehtu lunastamine. Viimasel joonel on juttu juba ajaliku maailma valitsejate teenimisest hoidumisest. [2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Чжан Бо-дуань. Главы о прозрении истины (У чжэнь пянь) / Пер. с кит., предисл. и коммент. Е.А.Торчинова. СПб.: Центр «Петербургское Востоковедение», 1994.
- ↑ Wilhelm, Richard and Baynes, Cary (1967). The I Ching or Book of Changes, With foreword by Carl Jung. 3rd. ed., Princeton University Press#Bollingen Series XIX. Princeton NJ: Princeton University Press (1st ed. 1950).
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Feng, H. Y. and J. K. Shryock. 1935. "The Black Magic in China Known as Ku," Journal of the American Oriental Society 55.1:1-30.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- The Cult of the Ku, Heuristic England