Gruusia ratsanikud Metsikus Läänes

Allikas: Vikipeedia

Gruusia ratsanikud olid 1890. aastail ühed tuntuimad Metsiku Lääne etendustel osalejad. Nad esinesid tsirkustes ja rändetendusel veel ka 20. sajandi esimeses pooles. Nende esinemised, kaasa arvatud trikisõit ja rahvustantsud, olid vägagi populaarsed ja olid ka suureks mõjuks Ameerika kauboidele.

Esimesed gruusia ratsanikud esinesid Metsiku Lääne šõul 1892. aastal Inglismaal Buffalo Billi rändetendusel.[1] Peale edukat Euroopa tuuri saadeti Joe H. Hart palkama veel gruusia ratsanikke esinema 1893. aasta Chicago maailmanäitusel. Ta palkas kümme 18-25-aastast ratsanikku Guriast,[2] kelle juhiks oli vürst Ivane Mahharadze. Ratsanikud tulid Ameerikasse 1893. aastal, kus nad ligi 30 aastat esinesid Buffalo Billi ja veel ka teistel Metsiku Lääne etendusel ja tsirkustes vene kasakate ("Russian Cossacks") nime all. Neid nimetati vene kasakateks mitmel põhjusel, peamiselt kuna Gruusia kuulus toona Vene tsaaririigi alla ja kuna kasakatel oli värvikas maine. Samas pole kahtlust, et need "kasakad" olid grusiinid, kuna praktiliselt kõigi perekonnanimed lõppesid gruusiapäraste liidetega -dze, -švili, -ia ja -iani.

Ratsanike esinemised algasid tavaliselt nende lavale tulekuga tšohhades, relvad käes ja lauldes. Kõigepealt nad marssisid areenil, siis jäid seisma keset areeni ja hakkasid esitama mõnd gruusia rahvatantsu. Seejärel hakkasid nad hobustel ratsutama, tehes tihti ka mitmeid manöövreid, nt. sadulal püsti seismine, ratsutamine kolme hobusega korraga, sadulalt maja ja tagasi hüppamine, maast väikeste asjade korjamine. Üks populaarseimaid trikke publiku seas oli, kui ratsanik sõitis hobusel täis galopis ja tulistas. Nende trikiratsutamist nimetati džigitovkaks.

Gruusia ratsanikud said kiirelt populaarseks ja oma ratsastiiliga mõjutasid ka kauboisid.[3] Ainult indiaanlased ja kauboid olid nendega võrdväärselt populaarsed, igas endast lugupidavas rändetenduses said neid näha.

Grusiinid osalesid Metsiku Lääne etendustel peamiselt raha pärast - neile maksti tavaliselt head raha, umbes 40-50 dollarit (100 rubla) kuus, kui lehma hinnaks oli Gruusias toona 3-5 rubla.

Grusiinide osalused Metsikus Läänes lõpetasid esimene maailmasõda ja bolševikud. Ameerikasse jäänud grusiinid (peamiselt Chicagos) jätkasid esinemist Milleri ja Ringling Brothersi tsirkustes, lõid tüüpilised Ameerika pered ja kaotasid sideme kodumaaga. Ka Gruusiasse tagasitulnutel oli ees raske põli - neid peeti bolševike poolt ameerika spioonideks, paljud vahistati või küüditati. Paljud tagasitulnud pidid kõik fotod ja muud mälestused hävitama, et bolševistliku režiimi all ellu jääda. Mõnikord pandi fotodele suvalisi või fotoga mitteseotud pealkirju. Näiteks ühele fotole, millel oli kujutatud Guria ratsanikke kauboiga, oli foto tagaküljele kirjutatud: "Kõigi maade proletaarlased, ühinege!". Või ühe New Yorgis tehtud foto, kus ratsanikud istusid autos teiste etenduse liikmetega, taha kirjutati "Guria ratsanikud kohtuvad kohalike asüülitaotlejatega". Mõnikord pidid ratsanikud kirjutama alla dokumendile, millega lubasid Ameerikast ja Euroopast mitte kunagi enam rääkida, ka nende saadud kingid konfiskeeriti bolševike poolt.

[4]

[5]

  1. Blackstone, Sarah J. (1986). Buckskins, Bullets, and Business a History of Buffalo Bill's Wild West (inglise). Greenwood Press. Lk 81.
  2. "Joe H. Hart Describes Trip to Caucasus". The Morning Call. Allentown, Pennsylvania. 7. märts 1911. Lk 5, 9, 14.
  3. Dean, Frank (1975). Trick and Fancy Riding (inglise). Caldwell, Idaho: The Caxton Printers, ltd. Lk 3.
  4. Mahharadze, Irakli (1. mai 2007). "Those Aren't Russian Cossacks!". True West Magazine (Ameerika inglise). Vaadatud 23. aprillil 2024.
  5. Mahharadze, Irakli (2015). Georgian Trick Riders in American Wild West Shows, 1890s-1920s. McFarland. ISBN 978-0786497393.