Grupp

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib sotsioloogia mõistest; sõjanduse mõiste kohta vaata artiklit Grupp (sõjandus); füüsikud on sõna "grupp" kasutanud ka matemaatikas kasutatava rühma mõiste väljendamiseks.

Grupiks ehk sotsiaalseks rühmaks nimetatakse igasugust inimeste (või ka loomade) kogumit, mida seob omavahel ühine sotsiaalne võrgustik.

Sotsioloogia mõistes on grupp inimkooslus, millel on järgmised tunnused:

  • liikmete vahel peab valitsema grupile ainuomane sotsiaalsete suhete kogum;
  • liikmed peavad olema vastastikuses sõltuvuses;
  • grupis valitseb arusaamine, et iga liikme käitumine mõjutab teisi grupi liikmeid ja
  • grupis valitseb ühine liikmesoleku ehk meie-tunne.

Ühiskonnas on mitmesuguseid gruppe alates ühe pere liikmetest kuni kontori ametnikeni. Grupi liikmelisus võib olla stabiilne või muutuv.

Grupisuhete kujunemisel eristatakse 4 põhifaasi: sõltuvusfaas, konfliktifaas, eraldumisfaas, koostööfaas.

Gruppide klassifikatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gruppe võib jaotada:

  • suuruse alusel: suured grupid – väiksed grupid
  • kestvuse alusel: alalised – ajutised
  • moodustamise viisi alusel: ametlikud – mitteametlikud

Charles Horton Cooley võttis kasutusele mõiste esmane grupp ehk primaargrupp, kus liikmetel on omavahel soojad, intiimsed, isiklikud sidemed. Selliseks grupiks on perekond. Teisese grupi ehk sekundaargrupi sees valitsevad vähesed emotsionaalsed sidemed ja piiratud vastastikune mõju. Esmases grupis valitsenud spontaansed suhted asenduvad siin formaalsetega.

Kontrollgrupid on sellised grupid, kuhu inimene ise ei pruugigi kuuluda, kuid see on nagu etalon või standard, millega saab mõõta enese staatust või rollikäitumist. Need on sellised grupid ühiskonnas, kuhu isik püüdleb või mille liikmetega ta end hea meelega samastab.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]